Hmm... selle kohta ei oskagi öelda muud, kui ÕUDUS RUUDUS...
Peenarde ja kartulivagude vahed läigivad ja on sellised plinkkõvad - järelikult oli vesi vagude vahel.
Kartul on üles tulnud, aga koos sellega on üles tulnud ka piimohakas, tavaline ohakas ja veel miski jubedik, mis suurest peast riiete külge haakub.
Üleüldse on kõige paremini edenenud igasugused umbrohud. Need kasvavad nii, et kasvamise mühinat on lausa kuulda.
Ema kunagi ütles, et me teeme igasuguseid puhkenurki ja muidu istumise kohti oma mõõtmatult suurde aeda, aga tema väga kahtles, kas meil seal istumiseks ka kunagi aega jääb. Ega enamasti ei jäägi. Lihtsalt ilus vaadata... Nii nüüdki. Sai lihtsalt kõik paigad läbi jalutatud, noh, nii "inspekteerimise" mõttes või sedamoodi, aga suve nautimist selle otseses mõttes nüüd küll ei ole.
Nii! Nüüd arvuti puhkerežiimile ja marss tagasi umbrohuga võitlema!
2 kommentaari:
Minu teisepoole kodukandis Tartu ja Peipsi vahel öeldakse selle riide külge haakuva jubediku kohta muideks pruudipärg :P
Jõudu maltsarindel!
Pruudipärg sobib nimeks küll, sest õied ta on selline hapra ja õrna väljanägemisega. Aga taime olemus on selline salalik :)
Postita kommentaar