pühapäev, 30. november 2008

Sama päeva lõuna ajal....

Ilmselt on Nõiakaev majandussurutise ajal ennast säästurežiimile seadnud! Ega siit midagi enamat loota pole...

Visit www.moblyng.com to make your own!


Veel Tuhala Loodusõppekeskuse alalt... Need kaks on skulptor Ülo Õuna tööd.
Visit www.moblyng.com to make your own!


Minu arvates üks ilusamaid kive, mis loodusest leitud - lihtsalt imeline, mida suudab soo happeline vesi kiviga teha! Hästi ilus mälestuskivi geoloog Ülo Heinsalule.
Visit www.moblyng.com to make your own!


No nii! Nüüd on igasuguseid katsetusi videoklippide tegemisel harjutatud! ja mis peamine - leidsin, et Moblyng keskkonnas on väga mugav videot üles laadida ning seal annab kenasti ka embed koodi. Nüüd proovin videot ka tunnis kasutada.

1.advendi hommikul Nõiakaevul

Eilne seis Nõiakaevul andis lootust, et no kas nüüd või üldse mitte - kaevurakete servast oli puudu ca 20 cm.
Täna käisime kohe hommikul vaatamas - vesi on rakete servaga triiki, aga üle ei kee. Kummaliselt palju pulbitseb vett sellistest kohtadest kaevu ümber, kust varem pole suurt midagi tulnud. Peremee Ants oli vist karstialal oma salamärke üle vaatamas, igatahes ta välja ei tulnud, nagu tavaliselt.

Videolõik on tehtud hommikul kell 10. Ilmselt õhtupoolikul sõidame veel korra läbi, sest veeseis jões on praegu maksimumis ja väike lootus ikka on, et kaev hakkab ikkagi keema.

Visit www.moblyng.com to make your own!

laupäev, 29. november 2008

Heitlik ilm


Miks ei võiks kevad tulla nii kiiresti, nagu nüüd sulas see meeletu lumekogus... Taas on kõik vettinud ja kurb.
Tuhala jõel on aga jälle suurvesi.


Visit www.moblyng.com to make your own!


Ja uues pargis on puud jälle jalgupidi vees.
Visit www.moblyng.com to make your own!

reede, 28. november 2008

Jälle nädal läbi

Selline nädal, kus töörütm on totaalselt pea peale pööratud, ei ole mitte lühike, vaid kohe hirmus pikk. Tegelikult oli ju kõigest kaks normaalset tööpäeva!

Tänase öö jooksul olid teeolud tohutult muutunud: ööselgi ärkasin üles ja mõtlesin hirmuga, mis teed mööda kooli sõita. Ega Tartu maanteed võinud ju ka eriti usaldada! Aga oh üllatust! Kogu lumesolk oli teedelt sulanud - anna aga minna ja lennuga!

Koju sõitmisega oli nii kiire, et suutsin unustada isegi tühja bensiinipaagi - koju jõudes oli näidik nullis ja üksi Kosele sõita ma ei julgenudki. Mees on mul proff "bensiiniaurude" varal sõitja - pärale jõudsime!

Kosel selgus, et esmaspäevane advendihommik võib sõnalises osas minu kohustuseks jääda. Direktor tuleb küll esmaspäeval tööle, kuid öösel lennuki pealt tulnuna ta vaevalt on valmis advendiaja sissejuhatust tegema. Nii üritasingi seda tööd direktori kt. -le sokutada. Eda- Maid kohtasin aga Kosel ja selgus, et tal vanaemaga väga halvad lood ja ei või teada, kas ta esmaspäeval üldse tööle tulebki. Nii ei jäägi muud üle, kui mul tuleb koos Tiinaga see advendihommik läbi viia. Otsisin kõik Kose kauplused läbi - no ei ole selliseid sobivaid küünlaid, mille klasside esindajad oma koduklassi saaksid viia. Kõik sellised kalmuküünla moodi... ja teeküünlad pabereid täis õpetajalaual on ikka ohtlikumast ohtlikud! Lõpuks Pirko lillepoest leidsin sobivad - läbi punase klassi kumab küünlaleek üsna asjakohaselt. Meie koolil selles poes ka arve olemas, seega veel suurem vedamine!

Mul oli täna hea suuri poisse kamandada: advendihommiku kuulutus on seinal ja aula kaminate küljes need kenad vaskse helgiga kellukesed ka juba rippumas.

Loodetavasti saab Marika esmaspäevaks terveks -teda on hirmsasti vaja - kuusk tuleb ära tellida! Ma tahan, et kuuse saaksime aulasse püsti viimase nädala esmaspäeval. Las lapsed ehivad kuuske kolmanda advendi hommikul! Täna palus Indreku ema võimalusel meie klassi jõuluõhtu mõnele teisele päevale panna. Arutasime seda asja lastega: reedel on kooli suur pidu, neljapäeval siis tõenäoliselt peaproov, kolmapäev ei sobi - jääb üle teisipäev. Muudan vastava teate klassi kodulehel ka ära.

teisipäev, 25. november 2008

Lumine kadripäev

Mõõtsime lume paksuseks 38 cm - ja seda mitte hanges, vaid ülimalt tagasihoidliku lumekihiga kohas.
Tänane töölesõit oli ikka paras sport küll! Otsustasime sõita Tartu maanteed mööda. No see ei olnud küll magistraal, vaid unustuse hõlma vajunud külavahetee! Huvitav, millal seal viimati sahka nähti? Autod sõitsid (ukerdasid) max 50 km/h kiirusega ning püüdsid iga hinna eest püsida ettesõidetud rööpas. See oli väga ebameeldiv sõit - randmed suisa valutasid kramplikust rooli hoidmisest!

Noored kuuse-lumememmed Rootsi Tee ääres.

Kadakas Rootsi Teel ei ole lume raskusele vastu pidanud.
Voolukatkestus lõpetas tööpäeva keset kolmandat tundi. Koju sõita otsustasime Äksi teed mööda (pakkisin auto lapsi täis ja seepärast valisime külavahetee). Äksi teele keerates oli esimene mõte - katsuks kuskil ümber pöörata. Aga sellist kohta ei olnud! Nii tuligi sõita rööbastes - lumevall auto kõhu all käis täiesti vastu auto põhja :) Talvesõidu puhul pidavatki esisillaveoga auto hea olema - muudkui murdsime aga edasi - lootuses, et keegi vastu ei sõida, sest kõrvale põigates sinna me jäänud oleks ka. Õnneks läks!

esmaspäev, 24. november 2008

Hea õpetaja kriteeriumid

  • KES VÕI MIS ON SEE HEA ÕPETAJA? MINGI KASTISÜSTEEM?
  • tähtsustab õppetöös kasvatuslikke väärtusi; Tegelikult me ju kasvatame lapsi läbi iga õppeaine. See on nii loomulik tegevus, et selle eraldi rõhutamine tundub liialdusena.
  • suhtleb õpilaste ja kolleegidega heasoovlikult, lugupidavalt ja taktitundeliselt;
  • pöörab tähelepanu õpilaste oskuste ja võimete arendamisele, kujundab oskuslikult õpioskusi; Nende õpioskustega on nii nagu ta on... see on vist iga õpetaja igapäevane kogemus: Laps saab kätte tööülesande.... ja küsib: "Mis ma siin tegema pean?" Ei süveneta, ei osata /ei taheta teha midagi iseseisvalt.
  • on õpilaste hindamisel erapooletu ja objektiivne; On olnud selliseid juhuseid, kus väga nõrk laps saab hinde "hea" sellise töö eest, mis reeglina annaks hinde "rahuldav". Kui lapsed on nurisenud, siis arutame läbi, milles seisnes konkreetse lapse "ülehindamine". Lapsed oskavad suunavate küsimuste puhul jõuda asja tuumani ja jäävad hindega rahule. Mõnikord soovitavad hinnet isegi tõsta :)
  • tunneb hästi õpetatavat ainet; Klassiõpetaja peab olema see universaalõpetaja... Omad lemmikud ained on paratamatult.
  • rakendab õpilased õppetundides võimetekohaselt tööle; Selleta ei saa. Nõrgale lapsele tulebki anda mingi näiliselt ebaoluline ülesanne (laste arvates), kuid kui see töö on tehtud, siis saavad kõik aru, et ka see "tähtsusetu" asi oli terviku valmimisel oluline. Ja nõrgukese enesehinnang paraneb.
  • esitab õppematerjali õpilastele arusaadavalt, eakohaselt;
  • suunab õpilasi oskuslikult iseseisvale tööle ja täiendava materjali läbitöötamisele; Sellega tegeletakse :)
  • toetab õpilaste huvi õppeaine vastu;
  • valdab ja kasutab õppetöös otstarbekaid õppemeetodeid; Õppemeetodeid tuleb tõesti vastavalt klassile ja õppeainele vahetada.
  • kasutab tundides mitmekesist ja asjakohast õppematerjali;
  • kujundab tulemuslikult õpioskusi;
  • annab õppuritele tagasisidet nende edasijõudmisest ja probleemidest; Seda ma püüan ikka teha- nii suuliselt kui ka kirjalikult.
  • arvestab igapäevatöös, õppeülesannetes ning protsessi hindamises õppurite erivajadusi ja võimeid; Selleta ma paari oma neljandiku puhul ei saaks üldse hakkama.
  • nõustab õpiraskuste ja erivajadustega lapsi, soovitab neile sobivat õppevormi või õppekava; Kellele ma seda soovitama peaks? Lapsele? Laps saab aru. Vanemale? Vanem ei saa aru.Tal vaja hoopis õpetajat õpetada. Vot see on see koht, kus olen öelnud, et mul oleks hea meel kuulda professionaalset nõuannet. Siis on millegipärast kuraas otsa saanud ja nõuanne jääbki saamata.
  • arvestab õppeainetevahelisi seoseid, kasutab õppetöös integratsioonivõimalusi; No meil on see integratsioon täiesti olemas.
  • kasutab oskuslikult näit-ja individualiseeritud töö vahendeid; Kasutan. Aga mis on oskuslikkuse kriteeriumiks?
  • juhendab tulemuslikult õpilaste tunnivälist tegevust; Tulemused on tõesti olemas.
  • kavandab eesmärgipäraselt oma täienduskoolitust; Täiendkoolitusega on nii nagu ta on: väga rahul olen igasuguste IKT alaste koolitustega - neid teadmisi alles kogun. Muu koolitus on mõnikord puhas aja- ja rahakulu: nii lolli juttu oskan isa ka rääkida.
  • kasutab aineõpetuses ja professionaalses suhtluses ITK vahendeid; Üks "hullemaid" meie koolis. Sirje on hullem!
  • osaleb aktiivselt õppeasutuse arendustegevuses; Pean seda üheks väga oluliseks osaks oma töös meie koolis (meie kooli heaks).
  • korraldab õpilasvõistlusi või näitusi; Viimasel ajal eriti palju ja julgelt.
  • juhendab õpilasvõistlustel esinenud õpilasi;
  • osaleb pedagoogilises uurimistöös. Ei viitsi!!!!

Mida võiksid teha ja mida ei tohiks teha... kes? Õpetajad.

MIDA VÕIKSID ÕPETAJAD TEHA,ET ÕPILASTEL OLEKS PAREM ÕPPIDA?
Õpilased arvavad nii:
*kogu aeg küsida „Kas Sa said aru?
“*tuua elulisi näiteid Kasutan elulisi näiteid väga sageli ja just oma elust, kooliajast. Lapsed näevad, et isegi õpetaja on inimene:)
*seletada mitut moodi Hästi palju kasutan seletamisel jooniseid (Mõnikord on need rohkem isegi kritseldused tahvlil. Mul endal on nägemismälu - mäletan, et kord Peda ajal mingi punase aine eksamil mõttes keerasin konspekti lehti - kõik kaustiku lehe ääred olid mingeid imeelukaid täis joonistatud).
*normaalse kiirusega rääkida Selles osas pean ennast alati kontrolima. Olen kiire tegutsemise ja kiire rääkimisega, seega siis tunnis on vaja tempot maas hoida.
*kasutada värvilisi kriite Sellest aastast siis kasutusel markerid. Värviliste kriitidega oli ilmast ilma üks jama - neid lihtsalt ei olnud.
*teha jooniseid Teen - ja palju!
*kõva selge häälega rääkida Mõnikord tundub, et kõige paremini õnnestub tund, kus häält üldse ei ole :D
*normaalse kiirusega rääkida Just!
*asja huvitavamaks teha Teen. (Erinevad õppekeskkonnad, tagasiside jne, jne)
*koos mõistekaarte teha Teeme. Tahvel kohe täis! Arvutis teeme ka.
*rohkem iseseisvat tööd, rühmatöid Iseseisvat tööd väikesed teha eriti ei oska või siis kardavad. Rühmatööd teen segarühmades (3. + 4.kl)
*rohkem töölehti Need lastele meeldivad, sest teen need tihtipeale mitmekesiste ülesannetega.
*kohelda õpilasi endaga võrdsetena Raudselt. laps on samasugune inimene, nagu täiskasvanu, tal on lihtsalt vähem elukogemusi.
*olla kannatlik Olen. Kuigi vahel tahaks klassist välja minna ja appi karjuda!!!
*vastata küsimustele Eriti vahvad on "rasked" küsimused. Need näitavad, et laps mõtleb kaasa ja mõtleb sealjuures ette.
*seletada kogu klassile, mitte ühele Vahe tegemist olla ei tohi. Kes on teistest kõvasti ees, läheb nõrgemale lapsele "abiõpetajaks". Et kõik tunneksid end olulisena.
*meeles pidada, mida on öelnud, korranud Lastel on "ohtlikult" hea mälu just selliste "õpikuväliste" juttude osas.
*teha arusaadav konspekt
*teha selgeks, miks seda vaja on
*tegelda kõigiga võrdselt
*teha õpiabitunde sobival ajal
MIDA EI TOHIKS ÕPETAJAD TEHA?
Õpilased arvavad nii:
*tunnis kahte teemat korraga võtta Ei jõua ühtegi nii palju rääkida, kui tahaks.
*sõnadega solvata Arvan, et seda ma küll ei tee.
*kiirustada
*närvi minna
*ülehinnata ega alahinnata Kirjalike tööde puhul aitab protsentide tabel, kus lasen lastel endil vaadata, mis hinne tuleb. Suuliste hindamiste puhul küsin alati õpilastelt, kuidas nemad hindaksid. (Põhjendamise nõue). Toimib, ja hästi!
*segaselt rääkida
*omada lemmikõpilasi Algklasside õpetajatel on oma klassi lapsed kõik lemmikud. Eriti, kui neid on nii vähe.
*karjuda Karjunud ei ole kunagi. Kurjustanud olen küll. Kui tundub, et läksin liiale, olen alati ka vabandanud. (Ei vii autoriteeti alla, pigem vastupidi).
*kohelda õpilasi kui alamaid
*halvustada
*halba tuju klassis välja elada Pigem vastupidi: mitte koolis, vaid kodus. Kui mees oma koolist tulles mulle järele tuli ja ma terve tee sõnagi ei öelnud, siis ta muigas ja ütles pilklikult: "Kohe nii hea päev oli täna?" Kevadel aitab töölt saadud paha tuju maandada jõe peal kanuus loksumine.
*küsimusi naeruvääristada Küsimused võivad olla hämmastavad! Lapsed usaldavad oma õpetajat. Ilmselt nad ei julge igasuguseid teemasid kodus arutada??? Alles eelmisel nädalal oli klassis riid. Uurisin, mis põhjuseks oli. Noh eks ikka allapool vööd teema! Meil läks terve ainetund selle teema selgitamise nahka, (nimetasime selle tunni klassijuhataja tunniks). Rääkida saime pikalt - kuni esimese naeruturtsatuseni. Ja see oli ka lõpusignaal. Ütlesin, et kahju küll, aga sel teemal ma tittedega ei räägi. Oh sa poiss, kus siis sisiseti selle turtsataja peale! Aga teha polnud enam midagi.
*olla eraasjades uudishimulik
*küsida „Kuidas Te aru ei saa?“ Küsin alati hoopiski: "Kas küsimusi on?"
*võrrelda teiste klassidega
*võrrelda targemate klassikaaslastega Hoidku taevas selle eest!

Hmm -ma pean nende sõnade üle tõsiselt mõtlema....

  • Mees leiutas relva ja mõtles välja jahi - naine avastas jahi ja mõtles välja kasuka.
  • Mees leiutas värvid ja mõtles välja maalimise - naine avastas maalimise ja mõtles välja kosmeetika.
  • Mees leiutas sõna ja mõtles välja kõne - naine avastas kõne ja mõtles välja kuulujutud.
  • Mees maksab 100 krooni 50-kroonise asja ees, mida tal on vaja - naine maksab 50 krooni 100-kroonise asja eest, mida tal ei ole vaja.
  • Naine muretseb oma tuleviku eest seni, kuni tal ei ole meest - mees ei muretse oma tuleviku eest seni, kuni tal ei ole naist.
  • Mehega õnnelikult elamiseks on vaja teda palju mõista ja armastada - naisega õnnelikult elamiseks on vaja teda palju armastada ja mitte üritadagi mõista.
  • Naine hakkab mehega kokku elama lootuses, et mees muutub; aga mees ei muutu - mees hakkab naisega kokku elama lootuses, et naine ei muutu, aga naine muutub.
  • Naisele jääb igas vaidluses viimane sõna - iga sõna, mida mees peale seda ütleb, on uue vaidluse esimeseks sõnaks.
  • Mees leiutas maaviljeluse ja mõtles välja söögi - naine avastas söögi ja mõtles välja dieedi.
  • Mees leiutas sõpruse ja mõtles välja armastuse - naine avastas armastuse ja mõtles välja abielu.
  • Mees leiutas soojätkamise ja mõtles välja seksi - naine avastas seksi ja mõtles välja peavalu.
  • Mees leiutas kaubanduse ja mõtles välja raha - naine avastas raha - ja siit algasidki kõik probleemid....

Purgaa järelkajad

Sellised hanged siis 24. novembri hommikul kell 7. (Global warming)

Lumehanges, kuhu sisse ei vaju peab tõenäoliselt olema auto...

Üle ööpäeva internetivaba, küll jõudsin palju kodutöid ära teha! Imelikul kombel seekord elekter ära ei läinudki!

Sirjel vist ka pole internetti, igatahes saatis sõnumi, et valla buss esmaspäeval ei sõida. Mure esmaspäevase tööle pääsemisega oli ikka suur küll, kuid siis tuli sõnum: hommikul enne kodust välja sõitmist tuleb olukorda hinnata mõistusega. Mis tähendas ilmselt seda, et kooli mitte jõudmist ei loeta põhjuseta puudumiseks. (Uhh! Lõpuks sain hingerahu tagasi - Sirje oli kooli kodulehele teate üles pannud - koolipäev jäigi ära!)

Äratus oli kell viis. Rookisime maja juurest raja autoni ja likvideerisime hanged auto ümbrusest. Aga tee sõiduteeni oli liiga pikk ja liiga kõrgetes hangedes. Õhtul oli küll lubatud, et hommikuks on teed lahti ja ka talude juurde sissesõidud aetakse lahti.... Aga ei midagi. Öeldakse ju, et looda Allahi peale, aga kaamel seo kinni... Nii me tööle hakkasimegi. Ja lõpetasime, kui kell oli 1 päeval. Ja kas keegi juhtus selle aja sees mingit traktori moodi asjandust nägema? Looda sa!

Üritasin kooli helistada, aga levi ei olnud - küll püüdis Raasiku, küll Juuru masti, aga meie oma Aruvalla vaikis. Kui oli üks post levi, ei saanud ka helistada, sest öeldi, et operaator on ülekoormatud.
Lapsevanemad helistasid ja uurisid, kas koolis elektrit on. Mis mul öelda oli? Ütlesin, et istun lumevangis ja tööle ei jõua. Ka lapsevanemad olid üritanud kooli helistada, aga keegi pole telefonile vastanud. Ilmselt pole täna majas kedagi.

Hullumaja! Ja jälle on tihedat lund sadama hakanud!

Uudistest vaatasin, et seekordne stiihia räsis kõige hullemini Harjumaad (jumalast õige), Lääne-Virumaad ja ka Tartus oli piisavalt jamasid. Samas aga Haapsalus ei mingit suurt tormi - inimesed nautisid esimest lund täiega!?

pühapäev, 23. november 2008

Murelik pühapäev

Ma ei suuda täna ühelegi tegevusele keskenduda ja ometi on tööde nimekiri parajalt pikk. Vaatan aga aknast välja ja mõtted on ilma riugaste juures... Sky Plus liiklusteadetes just öeldi, et liiklusolud on Eestimaa teedel üliohtlikud. Äsja on avarii juhtunud Tallinn-Tartu maanteel Assaku kandis. Käisin õues vaatamas - keegi olevat paar tundi tagasi lund rookinud? Vale jutt! Kõik on ühtlaselt hanges ja lumerookimisest pole mingit jälge! Kuidas ma homme tööle saan?

Purgaa

Kuum kaup praegustes ekstreemsetes ilmastikuoludes

Rookisime sissesõidutee otsa lahti - seal on alati kõige kõrgemad ja tihedamad tuisuhanged.


Ega hommikul kell viis ei saanud toas olles arugi, et ilmaga midagi hullu lahti on. Vaatasin interneti ilmateatest - seal oli kirjas, et momendil tuult Paldiskis 19 m/s ja Kundas 16 m/s . Mujal suht normaalne. Aga õue minnes - oh sa sinine sitikas - sissejuhatuseks lõi tugev tuuleiil hinge kinni ning suu-silmad lund täis!

Midagi oli juhtunud ka Aruvalla tuliuue liiklussõlmega - mitte ükski valgusti ei töötanud - kummaline, kui ruttu inimene luksusega harjuda jõuab - seal on ju varem alati pime olnud.

Hommikune buss jäi ka tõsiselt hiljaks- me juba mõtlesime, et tuleb Tallinna sõit ette võtta. No see oleks alles kingitus olnud - pime, tuisk, eilse kraaviskäigu tõttu natuke ka sõiduhirm jne. .. Õnneks buss ikka tuli!
Poole kümne ajal tegin õues tiiru - lumelabidad tuleb suvekorterist välja tõsta ja me peame kõik kolmekesi täna õhtul kõvasti lumerookimisega tegelema. Juba praegu on mõne koha peal selline vaal, et läbi sealt ei sõida. Masendav! Miks need "talverõõmud" nii vara pidid tulema? On see karistus eelmise talve eest?
Ilmataadi vembud tuletasid meelde,et ma pole tükil ajal oma looduskalendrisse pilte üles laadinud. Hakkan vist sellega tegelema.


laupäev, 22. november 2008

Tormihoiatus

Tänase lumesaju sain tumeda vee taustal päris hästi pildile.

Ilmataat on kuidagi väga kiuslikuks muutunud! Kuula raadiot või telerit - igal pool ähvardatakse tõsiselt tugeva tormiga ja lubatakse kuskil 25-30 cm lumelisa. Soovitatakse pakilise vajaduseta kodudest mitte väljuda. Aga tööle-kooli tuleb inimestel ju ikkagi minna! Või ei tule? Homme hommikul tuleb igal kümnel juhul jälle poole kuue ajal sõitu minna - loodetavasti selleks ajaks ei ole lumehanged üle kapotikaane...

Tuleb lumelabidad välja otsida. Huvitav, kas esmaspäeva hommikul on teed veel sõidetavad? Vist tuleb esmaspäeval Tartu magistraali peale minna. Mõnes mõttes on seal ju parem, aga vaevalt nii varahommikul lumetõrje tehtud on. Lihtsalt laiem ja sirge tee ukerdamiseks...
Oi, kuidas ma vihkan talve!!!
Postimees: Päästeteenistus manitseb kõiki tuisuga koju jääma. Kui väljaminek on vältimatu, soovitatakse kaasa võtta mobiiltelefon, täita auto kütusepaak, panna autosse lumelabidas ja soe jook.

Sain "käe valgeks"!!! :D

Pidin nagu tavaliselt Tartu maantee äärde bussile vastu sõitma. Hakkasin varakult minema, sest tee on libe ja tahtsin ka mõne kena lumise looduspildi teha. Noh ja eks siis avaneski Pirita jõe kaldal selline kena vaade. Otsustasin seisma jääda ja pilti teha. Autol oli kõigest teine käik sees ja kiirus oli vaevu 40 km/h kui sedagi, aga seisma jäin alles kraavis :) Helistasin siis, et nüüd pole miskit teha - tuled kand ja varvas...., et mul siin just läks huvitavaks ... tegelikult oli ikka paras paanika ka: ma ei tea ühegi traktoriomaniku telefoninumbrit ega miskit... Ajasin suurema poisi ka jalule, kuigi ega me kahekesi ka jaksa autot kraavist välja lükata... Üsna mitu autot sõitis mööda - kiikasid ainult, et mis värk ja sõitsid edasi. Ainult üks taksoplafooniga masin peatus, juht tuli välja ja ütles, et tal kerge masin ja puksiirtrossi ka pole (meil see olemas). Tänasin osavõtlikkuse eest ja ta sõitis edasi. Arne oli jõudnud juba ühele suure masina omanikule helistada. Siis aga sõitis meie auto juurde üks jeep: peatus, hindas olukorda ja vupsti - oligi meie auto jälle tee peal. See oli täiesti võõras inimene. Arvan, et keegi mööda sõitnud autodest andis teada, et jälle kehtib ütlemine "naine laevas, laev põhjas" ja vaja appi tulla. Aitäh sellele, kes "päästeingli" kohale saatis ja suur, suur tänu "päästeinglile" endale!!! Kraav sügav pole, perv ka lauge, aga ise välja ei saa.

Küll nüüd oli aega pilte teha..... ja külmetada - ei olnud ju plaanis õues aega veeta...

Aga miskit ei juhtu siin ilmas niisama - kohe tuli meelde, et ega vaatamata kuulõpu päevadele finantsressursid nii läbi ka ei ole, et uusi talverehve osta ei jaksa ja et rehvivahetustöökodasid on Kose ümbruses õite mitu... :D

reede, 21. november 2008

Ingrid autoriõigustest

See Ingridi postitus pani päris mõtlema. Järjest rohkem räägitakse mingist Creative Commons`ist. Ma pole veel päris hästi aru saanud, kas õpetaja, kes ise mingi õppematerjali koostab, peab siis selle töö mingit moodi autoriõiguste osas kindlustama või mis...
No ma ei tea... Üldiselt on ju nii, et mis veebis, see ju ka nähtav (sellele, kes otsida oskab). Kui veebis ei ole, siis on oma arvutis kausta salvestatud ja keegi ei puutu.

See muutmise värk ... just sellepärast LeMill mulle ei meeldigi. Kui keskkond, milles olen mõne töö teinud, võimaldab keelata teistel selle muutmise, siis seda keelamise võimalust ka kasutan. Kui kõlbab originaalis kasutada, siis palun väga - kõik me teeme ühte tööd. Kui aga ei sobi, siis jäägu tehtud töö lihtsalt väikeseks ideeks, millest ise midagi "aretama" on võimalik hakata...

Jubedad liiklusolud


Isegi raadios hõigati maha, et Tallinnas ja Harjumaal on väga rasked liiklusolud. Ilm on tihedale lumesajule pööranud. Pildile see sadu eriti ei jää, aga tihedasti sajab küll!
Kõik oleks väga tore, kui saaksin praegu koju jäädagi, aga poisile tuleb Kuimetsa järgi minna.

Ellu jäime! Poiss ei jõua ära imestada, et kus meil siin on alles lund. Ta oli seni arvanud, et Türil ka lumi maas.

Mõõtsime ära - MEIL ON 12 CM LUND!!!!! Ja täna on alles 21. november! No, ei ole 21. detsember, kuigi arvata nagu võiks.

Naeruteraapia

neljapäev, 20. november 2008

Täitsa mures...

Kahel viimasel aastal olen oma klasside lastele teinud väikese jõulukingi. Üle-eelmisel aastal olid traadist + lõngast koerakesed ja eelmisel aastal kudusin neile päkapikud. Lapsed juba räägivad, et nii lahedad päkatsid olid olnud. Aga sel aastal ei saa ju jälle päkapikke kududa, kuna neljandikud eelmisel aastal need juba said. Ja koeri õppisime eelmisel aastal tööõpetuse tunnis ise tegema... Mida siis nüüd teha? Pea on täitsa tühi... Ja lapsed juba ootavad - käivad nagu kassid ümber palava pudru...

Täna sai veel nalja selle plaanitava jõuluõhtuga. Lapsed uurisid, et kas meile siis ikka tuleb päkapikk ka? Ja kes päkapikku mängib? Lapsed on kindlad, et minu mees on see päkapikk.

Vahepeal tekkis väike mõttesähvatus - vaatasin, et mul on terve hulk tühje tualettpaberirulle. Kui kooks neile ümber "kasuka" ja teeks mingid kassi moodi asjandused... tuleb nädalavahetusel katsetada!

Talv tuli, et jääda?

Kell on kolm ja õhus on külmaudu.

No talv on nüüd tõsiselt otsustanud hambaid näidata. Päev läbi on temperatuur miinustes ja kõrvalised teed on libedad mis hirmus. Tõsine tegemine on isegi 50 kilomeetrise tunnikiirusega auto tee peal hoidmisega.

Koduteele keeramise ristmiku oli blokeerinud kaks julgestuspolitsei masinat. Ma pidasin tee ääres kinni veel enne, kui selleks märku anti. Tühi tee ja kaks politseimasinat - no ega sellest kadalipust läbi küll ei pääse. Taheti näha ainult juhilube ja nendega mindi veel masina juurde ka. Ilmselt lasti arvuti kaudu mingist andmebaasist läbi. Küsida ka ei julgenud, et mis värk... Kindlustuse ja auto tehnilise bassi vastu huvi ei tuntudki. Ahjaa! Sain nüüd lõpuks ka puhumise kogemuse! Tuleb ikka üsna pikalt puhuda - ma juba arvasin, et see jama ei lõpegi.... Kohv õnneks promille ei anna!

Just hetkel hakkas lund sadama!

kolmapäev, 19. november 2008

Oh sa poiss! Oli see vast talveilm!

Meie kuusehekk on lumme mattunud nagu oleks jõulukuu. Ja sõiduteel on ka paras lumekiht peal. Pilt on tehtud auto tulede valgusel välku kastades. Kell on 7. 20.
See pilt on samast kohast, aga nüüd öö-pildistamise programmiga tehtud. Selle programmiga on taevas alati selline eredates toonides, mida ta aga reaalselt ei ole.

Lumi on maas!

Eile, 18. novembri õhtul oli taas tugev tormituul, millest andis aimu voodrilaudade naksumine seinas. Tegin hirmsa kiiruga tänaste tööde väljaprindid ära, sest oht oli elektrist ilma jääda.

Hilisõhtul läksid poisid veel puid tooma ja kuulsin, kui nad siunasid lund. Lumi??? Ma ei viitsinud selle peale õhtul mõeldagi, aga nüüd tuleb poole tunni pärast hakata tööle sõitma ja mida pole - nees on talvekummid.

Kassid tegid suure akna taga hullu kisa ja nõudsid tuppa laskmist. Eks neilegi see lumi natuke ootamatu! Lume paksus on näha kassi käpajälgede sügavusest.

teisipäev, 18. november 2008

Uued õppemängud


Võtsin üle tüki aja ette ja tegin http://www.purposegames.com/ keskkonnas kaks uut õppemängu. Üks on mandrite, ookeanide ja merede kohta.

Teise mängu tegin siis Eesti linnade kohta. No on ikka tükk tegemist, et leida ja salvestada mõni normaalne Eestimaa kaart... No ei ole! Üks kaart oli, aga seal maakonnad olid kuidagi - natuke naljakad. Võib-olla oli see hoopis rajoonide kaart? Igatahes lõpuks leidsin ühe kaardi, mis enam-vähem sobilikuna tundus. See on aga kuidagi väga pisike. Täppide paigutus sellel mänguväljal on pigem selline .... kokkuleppeline. Mäng on niisiis Eestimaa linnade asukohtade tundmise peale. Mäng on sobiv loodusõpetuses, inimese- ja ühiskonnaõpetuses.

Lörts, tuul, pimedus - hilissügis

Eelmisel nädalal möllanud torm tegi meie kooli pargile ikka koledal kombel kahju - maha võeti 13 puud. Täna hommikul parkisime autod palliplatsile, sest tõstuk sõitis õuele ja hakati maha võtma hiiglasuurt paplit. Selle puu juured oli tormituul maa seest ohtlikult lahti kiskunud. Ei võinud lasta tal omatahtsi kukkuda kas autode peale või uue maja peale.... ja hoidku taevas, kui mõni laps oleks ohtu sattunud. Aga kuhu nüüd kosklamamma oma lastele pesa teeb?

Täna jälgisin üle laste peade, kuidas nad hasardiga mängisid http://spellic.com
keskkonnas loodus õppemänge võõrkeelsete sõnade õppimiseks. Arvan, et see oli nüüd see õige nupp, mille peale vajutada. Pole ju võrreldav, kas tuupida sõnu ninapidi õpikus olles või lustiga mängides! Igatahes lastele meeldis.

Käisin täna Kose raamatukogus, et laenutada sealt poisile vajalik "Finantsarvestus". Ega ma ei lootnud küll eriti, et selline raamat üldse väikses raamatukogus olla võiks... Selgus, et olemas on, kuid välja laenutatud. Aga kell kolm juba helistati, et raamat on tagastatud ja nii saigi poiss raamatu, mida vajas.
Üllatus oli aga suur, kui leidsin, et Kuivjõgi taas vett silmini täis on. Kas tõesti on siis nii hullumoodi palju sadanud? Natuke uskumatu nagu! Aga mida teeb selle peale Nõiakaev? Tundub, et tema on inimestele meelelahutuse pakkumisest "oma käed puhtaks pühkinud" - no ei midagi sellist, mis meenutaks mõne aasta taguseid aegu...

esmaspäev, 17. november 2008

Tuleb vist üks niru nädal

Elioni reklaami ja meie maksekorralduste põhjal peaks internetiühendus olema kiire ja igati tasemel. Aga aina hullemaks justkui läheb. Juba e-kooli täitmiselgi tuli mitu korda pooleli jätta, kuna poole sõna pealt oli ühendus katkenud. Nüüd jupsib ka nii, et vähe pole.

Täna avastasin enda jaoks uue keskkonna http://contentgenerator.net, kus on mõned e-ülesannete koostamise tüübid tasuta allalaadimiseks. Valisin praegu allalaadimiseks Match-up quiz generator ja Multi-choise quiz generator. Match´iga ei saanud päris hästi pihta, kuidas see asi õigupoolest käib, kuid Multi-choise´ga läks juba paremini. Too quiz on minu kaustas kenasti e-ikooniga kirjas , kuid klassi ajaveebi kleepida ei saanud mitte kuidagi - ei linkimisega ega HTML koodiga. Linkimisega võib vabalt olla sama jama, mis HotPot-iga, et lihtsalt ei olegi võimalik, kuid kood? Mis jama sellega siis nüüd on? Ometi ise nägin, et seda on võimalik ajaveebi panna. Ma pean vist laskma poisil homme koolis oma läpaka üle vaadata - sellel peab mingi kiiks küljes olema. Juba eile olin koodi kleepimisega hädas. Kodus poiss jutule ei võta - tema kodus tööd ei tegevat, nagu mõni teine. Huvitav, kellele ta küll vihjas? :)

Kui töönädal nii mitme ebaõnnestumisega peale hakkab, siis pole üldse miskit loota.

pühapäev, 16. november 2008

"Sõjakirves" sai maha maetud

.....aga seda vaid esialgu. Tegelikult jäi kujunduse muutmine ühe konkreetse põhjuse taha - nimelt avastasin, et mu klassi ajaveebil puudub blogi arhiiv. Aga oma ajaveebis ma selleta hakkama ei saa. Vot sellisele pisiasjale ei osanudki esialgu tähelepanu pöörata.
Nüüd katsun oma materjalides mingisugustki süsteemi luua - kui Internetiühenduse lahkus lubab... Vahepeal ketrab ja ketrab ja siis ütleb, et sorry, aga ei leia sellist saiti.

Selle kohta ütlevad mu sõbrad - kaalud on kaalud...

No nii - mul nüüd kõik vajalikud aadressid kirja pandud, võrreldud kahte erinevat kujundust ja vaetud ikka nii ja teistpidi. Ma jõudsin isegi selle "ohtliku" aadressi avada, ühe kujunduse valida ning koodigi kopeerida.... läbi kõhkluste ja kahtluste avasin Layout ja Edit HTML, isegi sättisin kursori paika, et vot nüüd ..... aga .....põnnama lõin :))) .....mõneks ajaks. Vaatan vahepeal, mis tunnid mul homme on ja kas miskit üllatust ka karta on - ja siis... ma ei luba endale midagi, aga vaatan, sest minu arvuti favourites on kaustu täis ja kaustades on ka mõnes rohkem, mõnes vähem , osa asju on veel ka Operas.... no ma ei tea...nagu kaalud või nagu kits kahe heinakuhja vahel...

Pühapäev

Hommikul Tartu maantee äärde bussile vastu sõites vaatasin taevas väga kirgastes värvides vikerkaart ja mul oli nii kahju, et ei märganud fotokat kaasa võtta. Autovõtmeid võttes isegi korra vaatasin laual fotokat ja mõte isegi vilksatas, et võtaks.... aga muidugi jäi võtmata.

Leidsin täna oma postkastist ka "kurja" kirja, kus nuriseti selle üle, miks minu e-portfolios puudub minu meili-aadress. Nojah, vaatasin järele, et neil, kellelt mina õppinud olen, neil tõesti see aadress seal ka on.
Noh, oli siis keegi seda aadressi otsinud ja saanud selle lõpuks suure ringiga kätte - Eestimaa ju tegelikult väga väike. Nii et - Yes, boss! Parandused on tehtud!

Hakkama sain! Ajasin aga näpuga rida ja siis ka veel katse-eksituse meetodil, aga tehtud sai! Ühe eTwinningu projekti tööd on nüüd üles laetud.

Laupäevast on saanud pühapäev

Kuidas siis möödus laupäev, mille olin iseendale lubanud maha magada, et ometi ükskord sellest üleväsimusest taastuda??? Vastus on selline, et ma ei vaevu mitte vastamagi....

Ja kas lähen uuele katsele ja teen klassi ajaveebiga tehtud tembu läbi ka oma isiklikul ajaveebil? Vaja oleks, sest kogu mu tööga seotu on tegelikult arvutis. Kõige rohkem ärritab, et vaatamata sellele, et mul on salvestatud Googlepages keskkonnas loodud kahe saidi "edit" aadress, annab sellel aadressil ette ikkagi selle veebivariandi, mida toimetada ei saa. Ma ei saa aru, miks see nii on. Ja siis tulebki otsetee asemel liikuda ringiga, mis kohe üldse ei meeldi...

Väga oleks vaja lisada üks lingikogu, kuhu koondaks teiste õpetajate kogutud lingikogude aadressid. Pole ju mõtet jalgratast leiutada, kui see juba kellegi teise poolt kenasti tehtud on. Muidugi tuleb oma töödes võõrast materjali kasutades korrektselt viidata autorile.

Pealegi pole vaja lähemate aastate jooksul nii hullumoodi ennast tõestada. Või ikkagi nüüd just ongi vaja? Mine seda asja tea...

No ja kas siis kõige eelnevaga arvestades teen hommikul selle koodide vahetuse ära? Eeeee..... jätaks seekord ikka tegemata? Hästi ei julge nagu. Ja ausalt öeldes ega ei viitsi küll turvakaalutlustel hakata kõiki vajalikke aadresse paberile kirjutama, et siis vajadusel taastamisel võtta oleks. Niisiis - seekord jääb ikkagi ära. Kuigi mulle hakkab klassi koduleht juba natuke meeldimagi...

Ja vaene Tiia tunneb ennast selles tänases prohmakas ka vastutavana. Mis aga üldse nii ju pole!!! Tiial oli eelmise aasta klassileht kaheveeruline ja seal ta nägi ära, et ega ikka ei mahu ära need asjad, mida vaja oleks. Nii ta uut tehes kohe kolmeveerulisega alustaski.

Tiia kahe aasta klassi ajaveebid on kenasti tema materjalides linkidena olemas. Nii tekib aastate jooksul kena arhiivimaterjal. Mul on nii kahju, et minu eelmise aasta klassikodukas oli MagazineFactorys ja Sirje võttis selle kooli kodulehelt uuega asendades lihtsalt maha ja linki mul polegi.

laupäev, 15. november 2008

Mis halvasti, see uuesti!

Tegelikult ikka öeldakse vist: "Mis s.....i, see uuesti!" aga summa ei olene tegelikult liidetavate järjekorrast.

Seda oleks vaja kuskilt välja uurida, kas selliste avariide vältimiseks on võimalik kuskil oma ajaveebi dubleerida (ilma, et see võrgus oleks).... Ma ei tea.... igatahes nüüd on peavalu selline, et, et.... ja ma ei suuda meenutada, mis seal sidebaris üldse oli. Vähehaaval nagu hakkab taastuma, aga see on tegeikult üks jama .... totaalne jama. Aga miskit ei juhtu siin ilmas niisama - ju seda oli siis vaja. Igatahes olen ma natuke autis küll.

Väljas sajab praegu ka üsna "kurja vihma" koos rahega. Täiesti vastavuses minu praeguse meeleoluga. Õnneks on mees tööl ja poisse hoiatasin ka, et hoidku distantsi, ma olen praegu väga tujust ära :))) Pole hullu - ega kangus ei luba alla ka anda. Taastamine võtab aega, aga taastatud see saab.

Katastroof!

Kas ma olen loll või pime või ma ei tea, mis veel, aga tänaseks olen ma "löödud kaart"!!!!!
Ma lähen ja otsin nüüd postkastist välja selle juhendi, kuidas ajaveebi kolmeveeruliseks teha ja siis vaatan, mida ma valesti tegin. Tundub, et nüüd on pool ööd sisustatud, sest tuleb sidebar materjale taastama hakata. (Ma ei mäleta ju ka kõike peast enam!) MASENDAV!

Mina sain oma ajaveebi kolmeveeruliseks nii:mine http://www.blogcrowds.com/resources/blogger_template.phpvali sealt sobiv "Template" (neid on seal ligi 100 erinevat), ülevalt saad otsinguks valida ka 3 columnmina valisin näiteks MINIMA http://www.blogcrowds.com/resources/view_template.php/minima_22vajuta valitud ekraanipildile, sealt saad HTML koodi, mis tuleb kleepida ajaveebilogi end oma blogisse, vali Layout ja Edit HTMLedasi Edit Template, olemasolev kood kustuta ära ja kleebi uus asemeleenne kui salvestad, vaata Preview-ga, esialgu näed vaid kahte tulpa, sest kolmandasse pole veel midagi lisatud.kui oled tulemusega rahul, siis Save Templatemidagi ei tohiks ajaveebilt Sul kaduma minna, sest muutub ju vaid kujundus, mõlemasse serva tekib Add a GadgetProovi ja katseta!Vaatasin Su klassi ajaveebi, oled väga usin blogipidaja. Leidsin sealt palju huvitavaid mõtteid.

MIDA MA SIIS VALESTI TEGIN

Aega võttis, aga asja sai!

Ja see on siis puhkepäev!

Õudne lugu, kui palju aega kulub mingi nelja PowerPoint esitluse veebiversiooni salvestamisele, Slideboomis salvestamisele... Naeruväärne! Aga kui sada ja peoga peale tööd-tegemist tuleb ka nende "pointide" vahel ära teha, vot siis see aeg ära kulubki. Ja loe või ära loe, aga vead jäävad ikkagi sisse ja ise räägin lastele, et loe nii, nagu oled kirjutanud, et siis leiad vead üles. See on nüüd see lugu, et "ärge käige minu tegude järgi, käige ikka minu sõnade järgi!" :)))

Huvitav, mis asi see "school-us stop" võiks olla? Las mõtlevad! The key: School-bus stop :)

Õpetajate koostöö

Ikkagi täitsa õige on see digitiigri spetside ütlemine, et läbi ajaveebide toimib tegelikult küllaltki tihe koostöö Eestimaa eri paikade õpetajate vahel. Osad õpetajad teavad ajaveebide kaudu üksteist ka nime- ja nägupidi; osa kasutavad õigust jääda anonüümseks. Aga tean omast käest, et asi toimib.
Täna võtsin siis kätte ja saatsin Tiiale meili. No kaua ma vaatan tema klassi ajaveebi ja uurin-puurin, aga pihta ei saa, kuidas ta on sellised vahvad ülesanded koostanud. Ise teen selliseid küll Puzzlemaker´is, aga meie klassi kodukas on laste seas ülipopulaarseks muutunud ja seetõttu tahan ka rohkem õppemänge sinna üles panna.

Tiia kirjutas, et ta on minu klassi ajaveebist mitmeid uusi ideid saanud (kusjuures mina õpin iga päev midagi uut just tema klassi ajaveebist :D )

Nüüd on vaja veel hädapärased asjad ära teha ning siis on vaja õppima hakata - tahan selle uue asja juba täna endale selgeks teha, et siis lapsi uue mänguga üllatada.

Koolielu portaalist

Koolielu portaali esilehel enamasti ikka üks päevakajaline artikkel, millele siis lugejad lisavad kommentaare. Kõige aktiivsem kommenteerija on keegi Natti. Oh sa püha müristus! On ikka grammatika! Kes ta on? Selge see, et eestlane ta pole. On ta õpetaja? Ei tahaks nagu eriti uskuda!!!! Niisugust puu-eesti keelt ei tohiks rääkida isegi mitte vene õppekeelega koolide õpetajad. Kõrgharidusega inimese eneseväärikus lihtsalt ei lubaks nii kohutavalt vigases keeles kirjutatut avaldada. Ma saan aru, kui on sees üksikud tähevead, mis on põhjendatavad näpu sattumisega naaberklahvile ja lause algab väikese tähega, sest vastavale klahvile on liiga nõrgalt vajutatud.... Aga see, kuidas Natti kirjutab - vot see on tase omaette!!! Algul ajas naerma, nüüd juba ajab marru.... Õuduste labürint!

reede, 14. november 2008

Külal nüüd ka oma koduleht

Meie külal ei ole külavanemat - kuna ei jõuta "konsensusele". Aivar võiks ju olla, aga tal selle jalgpalliliidu juhtimisega niigi palju tegemist. Niipaljukest on nüüd ometi tehtud, et olemas on kolme küla ühine koduleht.
Arne on teada-tuntud loodusemees ja arheoloogia-huviline - muinsuskaitseameti usaldusisik. Ta ei või mitte kannatada, et küladel koduleht on, aga keegi midagi sinna ei kirjuta. Ja ta peab oma pühaks kohuseks ka inimesi natuke harida - koolist tuli küll ära (tervis kohe parem), aga ikka kipub "vaimuvalgust" kaaskodanikele jagama. Nii ongi tema ülesanne kirjutada meie valla (Nõiavalla) loodusest ja ajaloost. Jutt tal jookseb - las aga kirjutab!

Mis sellesse küla-värki puutub, siis kord isegi arutasime, et mis oleks, kui teeks meie jõude seisvast keldrist nn külakeskuse, kus oleks I-punkt; koht, kus rahvakalendri tähtpäevi tähistada ja muidu külarahvaga koos midagi ette võtta. Projekti kirjutamisega võiks selle tarvis isegi raha saada, aga - paljukest seda rahvast meil siin on... Ja Tiiu kord ühel külakoosolekul ütles tegelikult õigesti - sa elad meie külas ju ainult kaks kuud aastas - see on see suveveheaeg. Muul ajal pimedas lähen ja pimedas tulen - ei tunnegi inimesi, kes külateel vastu tulevad.

No ja koduseks ei jää ma kohe mitte mingil juhul!!! Nii kaua, kui meie kool "püsti püsib" - nii kaua ma seal ka töötan. Nii suur oma küla partioot ma nüüd ka ei ole, et oma pere heaolu mingi külaelu edendamise nimel ohvriks tuua.

Kuu nii ja naamoodi


1. pilt on tehtud öö-pildistamise programmiga.

2. pilt on tehtud välku kasutamata.




3. pilt on tehtud välguga. Nje mjaso nje rõba...

Fotokat läheb ikka vahetevahel ka pimeduses vaja minna.

Kell oli kõigest viis, aga õues selline vana pime, et anna aga olla. Ilus pirakas kuu peesitas ka taevas - mõtlesin siis, et proovin järgi, kas õnnestub kuud pildile saada.


Üks kuu ühel ja samal ajahetkel, aga pildid sootuks erinevad. Jälle üks huvitav kogemus!

No oli ikka katsetamist, et pildid ja jutt enam-vähemgi nii paika saaks, nagu vaja.


Silikooni ei pea ainult vuugitäiteks kasutama


Armastan küünlavalgust ja nüüd see parim küünlaaeg just käes ongi.
Leidsin töötoast silikoonipudeli. Kunagi ühes "Kodukirja" numbris nägin pilti silikooniga kaetud küünlaalustest. Minul tuli see töö välja selline.

neljapäev, 13. november 2008

Poolunes neljapäev

Täna tulin töölt koju kohe, kui kuues tund lõppes ja üllatus-üllatus, elekter jälle ära. Ju nad siis sel tormijärgsel õhtul ühendasid katkenud traadid lihtsalt hädapärase umbsõlmega ja nüüd tulid ülejala tehtud tööd korrigeerima. Igatahes 16.40 oli see hetk, mil Iljitši lambike taas süttis ja tööle sain hakata.

Täna poriseti direktori sõnade peale, et õpetajad peaksid jõudma oma töö ikka põhitööaja sees ära teha. No seda on hea öelda, kui iga päev maksimaalselt kaks tundi klassi ees seista tuleb. Aga kui inimesel on 6-7 tundi, siis oled tundide lõpuks ikka läbi nagu tühjaks pigistatud sidrun - no ega ikka ei suuda tööd teha küll. Vahepeal lihtsalt on vaja millegi muuga tegeleda.

Täna saigi natuke harutamise tööd tehtud. Väga mõnusates toonides kuut erinevat tooni lõnga sain. Parajalt jäme ka teine, neist nüüd mõnus sokke kududa.

Homme tuleb meeles veel pidada, et Kosel tuleb käia tervisetõendit pikendamas. Õnneks ajab selle paberimajanduse korda õde. Aga mil moel see käik meeles püsib, seda ma veel ei tea. Ilmselt panen sedeli rooli külge :)

Ootajal aeg on pikk

Poisid läksid sõpradega mingile öö-üritusele Kristiine Kaubanduskeskusesse. Pidi olema mingi arvutivärgi huviliste üritus. See Kristiine on vist see endine Taksopark Lillekülas. Ma pole jalagagi veel sinna saanud. Praegu on kell pool üks läbi ja poisid pidid Ülemiste poole teel olema. Kas busse enam ei sõida või ei viitsi nad oodata, aga tulevad jalgsi. Mulle ei meeldi see asi mitte üks raas, aga miskit pole teha - ega nii suuri lapsi enam kodus ei hoia. Ja nad on meil ikka väga usaldusväärsed - on käinud igasugustel üritustel, aga alati kained olnud. Nad isegi ei suitseta. Arne on muidugi tööl ja ma pean nüüd üksi ootama ja mis veel kõige hullem - kohe varsti hakkan linna sõitma. Ma ei oska linnas liigelda, muidu liiklus peaks ju sellisel kellaajal hõre olema, aga ma lihtsalt ei tea, kust ja kuhu sõita tuleb. Leppisime kokku, et poisid tulevad Ülemiste parklasse.
Loodan, et kõik läheb häasti ja mõni tund enne hommikust äratust jõuame isegi magada.

kolmapäev, 12. november 2008

Nägemise ja lugemise riukalised teed

Lugemisel pidavat olulised olema vaid sõna õige algus- ja lõputäht. Vahepealne segadus ei tähenda mitte midagi. Seda teksti õigesti lugedes tuli tõdeda, et just nii see ongi!
Meie Eelika oskab ikka huvitavaid asju kuskilt x-kohast välja kaevata. Teine näide siin:Chinese eye test.
Hiina silmatest.

If you cannot decipher anything, then try pulling
the corner of your eyes as if you were Chinese.
It works .

Kui sa ei suuda tekstist midagi välja lugeda, siis venita
silmad silmanurkadest pilukile nagu oleksid hiinlane ja proovi uuesti!
See töötab.


Uskumatu ja töötaski:)

teisipäev, 11. november 2008

Koolitee (töötee) pikkus

Sirje pole küll veel avalikustanud, milleks ta seda uuringut teeb, aga ta tahab, et nii lapsed kui ka kõik meie töötajad mõõdaksid ära oma koolitee pikkuse, kirjutaksid koduküla nime ning selle abivahendi, millega koolitee pikkust mõõdeti. Sirje palus lisada ka 1 -2 pilti koduteest. Kuna täna lapsed koju tagasi saadeti ning õpetajad tööasju arutasid vaid kella kümneni, siis oli mul isegi meeles see teepikkus ära mõõta ning isegi mõni pilt teha.
Koolitee pikkus on 23,8 km (lühemat teed pidi). Talvel tuisanud teede ajal tuleb sõita Tartu maanteed mööda ja siis lisandub 2 kilomeetrit.
Tegin pildi sellest tobedast 60km/h kiiruspiirangust. See tõeliselt ahistab mind. Nii hea tee - vägisi kipub spidomeetri näit kolmekohaliseks tõusma... Siis tuleb end taas korrale kutsuda ja edasi venida. 13 km lõigul tervelt 13 märki!

Kanaveres peeti Jüriöö ülestõusu "eellahing", et rüütleid kinni pidada ja eestlastel Tallinna alla kogunemiseks aega anda. 14. sajandil oli Kanavere kandis soo. Naised ja lapsed oli soosaartele maapakku läinud. Mehed aga "varjusid" nimme sohu. Eesmärgiks oli olnud rüütlid oma hobustega tüma maa peale meelitada. No ja ratsutamisest soos ei tulnud ilmselt midagi välja ja rüütlid olid sunnitud omil jalul edasi liikuma. No ja siis oligi neid rünnatud. Rüütlid ikkagi võitsid, sest raudrüütlitel oli kaugelt parem varustus...

See silt jäi kaamera ette juba suisa kodutee lõpuosas. Maastikukaiteala on loodud rohkete erinevate karstinähtuste kaitseks.

Tormikahjustused Harmi kooli pargis

Täna oli kooli väravast sisse keerates kohe selge, et elektrit meil ei ole. Tuletõrjesignalisatsioon piiksus, turvasignalisatsiooni maha võtmist kaalusime õige tükk aega, sest kui õigesti ei näe ja valele numbrile vajutad, siis tõstab signalisatsioon kisa.
Sellised suured kahjustused meie kooli pargis. Eriti hullusti oli torm räsinud pargi alleed. Noortekeskuses oli planeeritud filmiöö, aga - elektrit pole, filme ka pole. Aga see-eest oli olnud väga vahva anektootide ja õudusjuttude öö. Õudust tekitas ka tuule ulgumine ning puude kole ragin akende taga. Väiksemad olid päris hullusti kartnud!

Tere tulemast tagasi 21. sajandisse!

20 minutit vähem, kui ööpäev kestnud elektriavarii tekitas ikka paraja kaose! Eile õhtul teades, et teisipäevane tööpäev on ülikege - tund, vaba, tund, vaba, tund....
Nii arvasingi, et valmistan tunnid ette õhtul hiljem. Sättisin ennast telerist uudiseid vaatama, kui korraga- kell oli täpselt 19.00- läinud see elekter oligi!

Kusjuures huvitav oli see, et kui mees töö juurest helistas ja küsis, kas meil on ka äge torm, siis ei osanud ma tormi kohta midagi öelda. Sadas küll kõvasti, aga parimat märki tormist - maja naksumist ei olnud. Aga see ei lasknud ennast kaua oodata! Oli vist küll selle sügise kõige võimsam torm!

Vaatasime filmi, kuni mu läpaka aku vastu pidas - tehnilistes näitajates lubatud 4 tunni asemel pidas see aga vastu kõigest 40 minutit. IT-mees ütles, et kaks aastat intensiivset tööd on läpakale küll, mis küll!

Eile juhtusin koolis ka nägema, kui Madis ja Sirje ajasid kahekesi juttu. Pärast esitas Madis mulle väga veidraid küsimusi minu töö kohta. Sirje oli ta ära hirmutanud mingi ületöötamise jutuga. Ütlesin täna ka Sirjele, et Madis tundis huvi, kas meie koolis peale kahe teadaoleva töönarkomaani veel mõni hull leidub. Sirje arvas ka, et ega nii "raskeid juhtumeid" rohkem ei ole.

pühapäev, 9. november 2008

"Horoskoop" oli, on ja jääb

Täna laulavad "tähed" "Horoskoobi" igihaljaid laule. See "Horoskoop" jäi küll kuskile varasesse lapsepõlve, kuid ju ma siis ikka vaatasin neid saateid, sest lood on peas (rohkem või vähem).

Homme saab küll üks niru tööpäev olema: kurk valutab, hääl on ära ja pea ähvardab üleüldse lõhki minna. Aga - 5 tundi, siis 6. tunnis tuleb hakata ühele teise klassi tegelasele inglise keele eratundi andma ja lõpuks veel väikeste inglise keele ring. Kõige vastikum on veel see korrapidamine ja välisukse juures valvamine!!! ..... Ja tunnid on ka niimoodi ette valmistatud, et mul pole üheski tunnis võimalik istuda - oleks võinud korraldada asjad nii, et lapsed teevad nohinal iseseisvat tööd ja mina saaks omaette nohiseda, kui õhk juhtub ninast läbi käima :)

laupäev, 8. november 2008

Arsise kelladeansambli kontsert Harmis

Harmi kooli aulas oli taas üks väga-väga ilus kontsert: Grieg, Strauss, Schubert, Tšaikovski, meie oma rahvamuusika jne, jne... VÕRRATU! See kellademäng on väga aktiivne füüsiline töö - kelli oli aeg-ajalt vaja äärmiselt kiiresti vahetada.
Dirigent Aivar Mäe rääkis nii humoorikalt, et saalitäis rahvast kuulas teda hiirvaikselt.
Selline arsenal erinevas suuruses kelli - ju siis igaüks teeb erinevat häält :)

Lühike, kuid töine sügispäev

Päev hakkab varsti õhtusse jõudma. Kell on küll alles pool neli läbi, aga juba hakkab pimedaks minema. Masendav! Saabub jälle see poolunes veedetav talveperiood... "Ellu" ärkan alles kuskil märtsi viimasel dekaadil. See vahepealne aeg tuleb lihtsalt kuidagimoodi mööda saata - ja see on ammu teada, kuidas... Pean selle kuskilt järgi vaatama, aga olen vist tulemärgi inimene. Tuli mulle meeldib - nii lõkkes kui kaminas...

Sellise päev läbi meie õuelt tõusnud tossu peale hakkas külarahvas ka juba huvi tundma, et mis meil siin lahti on. Ei miskit muud, kui ühel tegelasel tuli tahtmine natuke "üldfüüsilist" teha. Istusime naabrinaistega ümber lõkke ja tegime vaarikavarreteed. Mul oli veel natuke alles ka meie kooli mõisamängu juurde kuuluvat meekooki "Mõisamesimusi". Naabrinaised pidid kodus kohe katsetama hakkama.

Tänaseks tehtud plaanid on kõik kenasti vastu taevast lennanud, aga õu on vähemasti natuke viisakama väljanägemisega. Loodan, et see tänane õues tegutsemine on märk sellest, et tänavune kriisiaasta hakkab ümber saama ja järgmisel kevadel pühendan rohkem aega meie suurele park-aiale. Vähemasti loodan seda...

Kas ma kontserdile ka viitsin veel minna, selle üle on vaja veel tõsiselt mõelda. Praeguse väsimuse astme juures diivaninurka pugedes on selge, et ülejäänud õhtu on maha magatud. Kui aga lähen, annab kontserdilt saadav elamus tõenäoliselt pisut energiat juurde veel täna õhtul kaks vihikuteportsu üle vaadata...

Ihhii! Leidisn üles puuhoroskoobi! Mul oli ikka õigesti meeles, et vaher on minu "energiapuu"
Ja kaalude element on hoopistükkis õhk. Vot nii! Polegi tuli!

Talvine laupäevahommik

Täna hommikul kell viis olid siis juba päris talvekraadid - õhus -6 kraadi! Arne läks enne kuut tööle ja kui bussipeatuses ümber auto kõndisin, et rooli istuda, pidin peaaegu käpuli lendama - niisugune vägev must jää oli asfaldil, et lase aga olla! Päevakübara karvase lehe peal on jäide hästi efektne!

Mõnus vaikne hommik - võtsin ennast kokku ja sundisin natuke õue peal toimetama. Toimetamise saak kogunes lõkkeasemele. Mõnusat äraolemist segasid vaid püssipaugud ja koguni üsna lähedal -praegu ju põdra- ja seajahi hooaeg. Mõne paugu puhul oli kohe selline tunne, et viska või pikali - maha lasevad, põrgulised! :D
Hommikul suutsid poisid mind üllatada - ma alles magasin, kui kuulsin, et puid laotakse pliidi juurde ja tuppa kamina juurde. Ei olnudki vaja sellist igapäevast tööd meelde tuletada! Veel kella kümne paiku on meil miinuskraadid - selleks ajaks, kui uus masinatäis pesu nöörile läks, oli eelmine ports juba kangeks jäätuda jõudnud.
Ahjaa! Eilses telesaates küsiti, mis tähed märgivad rooma numbreid (I,V, X, L, C, D ja M).No ja keegi pakkus tähte E. Kristjan Jõekalda vaatas süüdimatu näoga kaamerasse ja kinnitas: "E - see on 283!"
Ning "Sherlock Holmes ja dr. Watson" on ikka vaadatavad, kuigi filmid on peas. Kahju, et film nii hilja peale hakkab - reede õhtul toob pingelangus kaasa sellise une, et kohe kuidagi ei suuda ärkvel püsida - õudne piin!
Täna tuleb jõuda veel palju ära teha. Ja kus sa sellega, et läpakast eemale saan hoida - suurem jagu töid ikka sellega seotud. (Kooli)töö tuleb paratamatult koju kaasa.

neljapäev, 6. november 2008

Esimene nädal peaaegu läbi

Õnneks hakkabki esimene nädal juba läbi saama. Klassijuhataja aruandesse osalemist klassi- või ülekoolilistel üritustel pole kirjutada. Jääbki see lahter tühjaks ja midagi ei juhtu! Ega kogu aeg jõua ka taielda!

Lähipäevil tuleb "Jussikese seitse sõpra" ingliskeelseks näidendiks ümber kirjutada. Sai lastele lubatud ja taganeda pole kuskile... Kuigi vahel tahaks lihtsalt olla ja mitte midagi teha, aga tegemist vajavate tööde loetelu on nii pikk, et hirmus kohe. Vahel saab see nimekiri küll läptopi alla ära peidetud, kuid koolikotti kokku pakkides tuleb see jälle lagedale :D

Mõnikord loodad küll mõne töö kodus tegemata jätta, sest milleks koduse printeri tinti tööasjadele kulutada, kui koolis paljundusmasin olemas on. Aga just siis, üllatus-üllatus, on paljundusmasin otsustanud otsad anda ja arvuti ei tunne mälupulka ära ja ja ja.... Hakka või horoskoope uskuma! Täna hommikul kuuldud horoskoop kaaludele eriti paljutõotav just ei olnud.

Loodetavasti on homme parem päev - vähemasti saame kohvitoas järjekordset sünnipäevatorti süüa!

Ahjaa! Eelmisel õppeaastal lõpetati meil ära tundi lõpetava kella helistamine. Ja seda Stockholmi Eesti kooli eeskujul, kus klassid pidid liikuma just nii, nagu neil tööd-tegemised võimaldavad. Nüüd I veerandi lõpus löödi meie väike 100- aastane kelluke katki. Nii palju pidi olema mõrasid see, et parandada enam ei saa. Kuigi meil tavaline elektrikell täiesti olemas, ei luba ülemus seda helistada (pidi terroriseerima). Nüüd pole meil üldse koolikella! Lastel täielik anarhia, õpetajad pole rahul, aga keegi midagi öelda ei julge... Igatahes olen tähele pannud, et kui enne sai kohvitoas hetkekski maha istuda ja kohvi juues puhata, siis nüüd pole kogu 10 minuti jooksul midagi muud, kui randmel kella vaatamine (sest rangelt on keelatud tundi hilinda, kuna lapsed joonduvad õpetajate järgi). Nii me siis vaatame kõik koos ja igaüks oma kella. Täna oli Eelika kange ja sõnaka inimesena nii jultunud, et korrapidajaõpetajana ikka lühidalt tiristas seda elektrikella.

teisipäev, 4. november 2008

Õudne on see pime aeg

Mõni aeg tagasi just õhtul, kui Arne tööl oli, kuulsin koputust. Läksin vaatama,kes see poole öö ajal seal kollab. Mingi jorss küsis Arnet. Ma ei osanud ka sobivat vastust valida, olin juba õigust öelnud, kui järsku taipasin, et see on see mees... püüdsin siis veel oma sõnu parandada nii palju kui võimalik, et mõne tunni pärast tuleb ... jorss lubas järgmisel päeval 5-6 paiku uuest tulla. Muidugi ei tulnud... Arne helistas ja ma siis rääkisin, et keegi käis teda otsimas. Mehe kirjeldus ilmselt vastas selle mehe kirjeldusele, keda ma ise ka kahtlustasin. Arne helistas veidi aja pärast uuesti ja hääle järgi oli kohe aru saada, et asi on tõsine. Pidin vaatama, kas auto on lukus ja et maja uksed oleksid lukus.... Me oleme elanud viimasel ajal isegi päevasel ajal lukus ukse taga - nagu linnas juba!

Täna, kell oli juba pool kümme- lugesin parjasti homse kuuenda klassi loodusõpetuse tunni materjale, kui keegi prõmmis vastu suurt akent (siin nüüd selle maast laeni akna miinus). Õnneks kuulis Magnus ka seda kollamist ja tuli alla.Mul võttis küll põlved nõrgaks! Ma piilusin ka Magnuse selja tagant ja küsisin, mis probleem võõral on. Ei pidavat midagi olema, et kõik korras ja et tema tahtnud Arnega rääkida, aga noormehega võib ka paar sõna juttu ajada.

Magnus sai sellest tüübist ikka lahti. Oli teine tahtnud 30 krooni laenata. Olevat Arne koolivend. No kui koolivend, siis peaks ta ometi teadma, et Arne on nüüd küll see kõikse viimane, kelle käest pudeli jaoks sentigi võiks saada.

Arnele töö juurde helistada küll ei tohi, aga nüüd helistasin. Aga telefonile ei vastatud. Ilmselt on tal tegemist. Loodetavasti ta veel tänase päeva sees näeb, et tal üks vastamata kõne. Ma tahaks, et ta selle jorsi päeva ajal üles otsiks ja talle selgeks teeks, et ei ole viisakas käia pimedas teiste ukse taga kolistamas.

Veel sel nädalavahetusel arutasime, kas võtta suvel puhkuse ajal koerakutsikas või mitte. Aga tundub, et on vaja võtta. Kui ikka Bella õues lõugas ja Timmu ukse juures kihvu välgutas, vot siis oli turvalisem küll. Niipea, kui koeri enam pole, hakkavad siin igasugused ringi tuiama... Masendav!

pühapäev, 2. november 2008

Hilissügisene suurvesi

Visit www.moblyng.com to make your own!


Hommikul Aruvalda Arnele vastu sõites pidin peaaegu teelt välja sõitma, kuna unustasin end Pirita jõge vaatama - no see jõuab varsti sõidutee tasapinnani. Nii kahju oli, et ma ei märganud fotokat taskusse pista!

Pildid on tehtud kella kahe paiku Heinassoos. Arvestades vee valju kohina järgi tammil ja uppunud Heinassooga, sõitsime Nõiakaevu juurde. No mida pole, seda pole! Autosid ja huvilisi oli küll - ilm ju suht ilus, aga nõiad ei viitsi vett üle rakete ajada. Kaevu ümbrus on vee all, aga rakete servast jääb ikka see traditsiooniline 10- 20 cm puudu. See asi pole enam õige! Varem sellise veekoguse puhul oleks Nõiakaev ammu keenud. Miskit on mäda siin karstialal! Kas on mõne olulise veesoone ette varinguga tropp tekkinud või on turbatootmine rabas kaasa toonud sellise olukorra, aga see asi ei ole enam nii nagu mõne asta eest.

Hingedepäev

Käes on hingedepäev. Meie igapäevases tormlemises kodu, töö ja kodutöö vahel kipuvad ununema tõelised väärtused, mis inimestel aitavad kas endaks jääda või siis ennast leida. Ehk oskame vähemalt selgi päeval leida aega, et mõelda neile, keda meie hulgas enam ei ole. Igaühel meist on keegi talle oluline inimene läinud teispoolsusesse, jättes meid siia ilma maha pooleli jäänud töid lõpetama, väärtushinnanguid edasi kandma. Kas oskame väärtustada seda, mida meie vanemad on meile eluteele kaasa andnud? Usun, et oskame.
Otsime välja küünla ja küünlajala ning süütame selle küünla nende lahkunud inimeste mälestuseks, kes meie elu kujundamisel tähtsat rolli on mänginud. Mõtleme ka selle peale, kas tõesti oli meil nii vähe aega, et kohe kuidagi ei saanud sõita oma vanemaid külastama? Aga kas helistamiseks ka aega ei jätkunud? Küllap jätkunuks, kui vaid meelde oleks tulnud need, kes iga viimane kui päev ootasid tuttavat automürinat või vähemalt telefonikõnet.

Tean, et sellest süüst ei ole puhas ka mina. Isegi see 30 kilomeetrine vahemaa tundus teinekord nii ületamatult pikana... Küll nüüd korraldaks oma pere igapäevast elu-olu natuke teistmoodi, et aega oleks rohkem. Või ikkagi ei suudaks seda? Ei tea...
Kuulan vahel vestlusringis, kuidas inimesed arutavad, et vanematest tuleks eraldi elada ja võimalikult kaugel. Eraldi elada jah on tõesti parem lahendus, kui vanadega koos (eriti koos ämmaga - omad kogemused). Aga medalil on kaks külge... Olen siis vestlusse sekkunud ja öelnud, et mõtlesin veel mõned aastad tagasi samamoodi, kuid kui vanemad on vanad ja abitud ja kui tappev sõraline teeb oma tööd, siis tunned ennast suure süüdlasena, kui vanemad kaugel on.

Ma ei unusta vist kunagi, kuidas mu memm Hiiul Diakooniahaigla surijate blokis vaevu hingitses. Aga ikka muretses ta oma laste ja lastelaste käekäigu pärast. Kordagi ei kurtnud ta oma valude üle, kuigi lõpupäevil pidid need ikka jubedad olema. Mäletan, kui istusin ema voodi äärel ja ta palus mul võtta tema rahakotist kõik, mis seal oli. Tahtsin keelduda, kuid ema ütles, et see on sünnipäevakink ja mingu ma ja ostku midagi, mis oleks ainult mulle. Ema ju teadis, et olen täpselt tema moodi ja pere heaolu on olulisem, kui enda heaolu. Mõne päeva pärast läks ta ära...

Isa lahkus kaks aastat varem. Suurest, tugevast ja kuldsete kätega töömehest jäi järele vaid luu ja nahk. Kummaline on see, et vähihaigetele saab saatuslikuks tihtipeale hoopis miski muu äkki tabanud haigus - kas siis südame- või ajuinfarkt. Sel viimasel päeval isa vaatama minnes vaatasin neid aparaatide näite ja sain aru, et need tiksuvad lõpuminuteid. Kui lõpuks arst välja ilmus, küsisin, kas isa tuleb veel sellest välja. Arst vastas, et ta ei hakka keerutama, vaid ütleb otse ja ausalt - ei tule. Ja palus mul koju minna. Viie tunni pärast helises telefon...

Me ei jõua nii või teisiti kogu maailma tööd ära teha. Ennast, oma peret, lähedasi on vaja väärtustada. Nad peavad tundma, et nad on vajalikud, kõige tähtsamad meie elus. Võib-olla niimoodi suudame vaigistada vaevavat südametunnistust tegemata jäänud tegude pärast, ütlemata jäänud sõnade pärast, koos veetmata jäänud päevade pärast...

Ema, Sa olid parim, kes eales lastel olla saab. Ega muidu poleks minu klassiõed oma probleeme tulnud Sulle kurtma. Sinust kiirgas seda erilist mõistmist, hoolimist, märkamist. Püüan olla emana Sinu sarnane. See vist on ka natukenegi õnnestunud, sest meie poegadega pole kunagi probleeme olnud. Aitäh Sulle, ema, et sain olla Sinu tütar! Aitäh Sulle, isa, et õpetasid oma tegude kaudu väärtustama töökaid ja lahtiste kätega mehi! Mul on tore pere ja Teie märkamatu suunamine ja abi on selles kindlasti oma osa mänginud.

Tuleme päeva saabudes Teie hauale. Vaadake alla maa peale - kindlasti näete, kui palju põleb hallis ja rõskes novembris küünlaid. Teid mäletatakse.....



laupäev, 1. november 2008

1. november

Kui saatus ei oleks tahtnud teisiti, siis täna oleks minu ja mu venna pere kogunenud kokku ema-isa juurde, et tähistada meie vanemate kuldpulma. Aga kurjad haigused viisid head inimesed liiga vara ära. Ema ja isa! Ma loodan, et seal, kus te nüüd olete, saate ikka koos olla. Homme, kui meie issil töö lõpeb, tuleme teile küünlaid süütama. Täna põleb küünal teie mälestuseks meie koduaknal.