Kuvatud on postitused sildiga sordinimed. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga sordinimed. Kuva kõik postitused

reede, 22. juuli 2011

Palav! Oi, küll on palav!

Täna hommikul sai linnas käidud. Kõige muu seas oli tahtmine ka turule tiir peale teha. Juba all-linna minnes oli põrgupalavus ja kui siis hiljem hakkasin Ülemiste poole tagasi minema, oli küll tunne, et vot kohe-kohe kaob pilt eest ära. See oli jube! Natuke aega tuli kaubanduskeskuse jaheduses ennast turgutada, et julgeks autorooli istuda.

Ülejäänud päev oli kui maha kantud. Piltlikult öeldes kulus päev linnaskäigu haavade lakkumisele.

Aga tänases põrgukuumuses on õitsema hakanud üks uus liilia. Küll sai tema õiepungi jälgitud, et mis karva see õis nüüd siis tuleb - oranž või kollane või hoopis kreemikas. Aga selline ta meil on.Sordinimi: `Aelita´

teisipäev, 19. juuli 2011

Väike ringkäik aias

Paar sõpra helistasid ja olid mures, et kuhu ma olen kadunud - ei kippu ega kõppu. Olen täitsa olemas, aga kole kiire on olnud ja tegemisel on olnud sellised tööd, millest poleks midagi kirjutada. Aed on meil korras (vähemasti ise olen rahul)ja nii saigi üsna sageli toas nokitsetud.

Mul on loll komme seada endale ajalisi tärmineid ning siis siduda hulgim igasuguseid tegemata töid selle tärminiga. Ja nagu tavaliselt, nii jäin ka seekord ajahätta. Nimelt oleksin väga soovinud kasvuhoone taga söödimaa läbi kaevata enne sünnipäevapidu, aga.... (nojah, mis kaevata - ikka kuupsentimeeter haaval sõrmede vahelt läbi raputada, et need va ohakajuurikad kätte saada). Ei jõudnud. Küll sadas nii hullusti, et vajusin kummikutega üsna sügavale maakera sisse, küll oli palavus ja parmud. Ühesõnaga - kärss kärnas ja maa külmunud... Ja nüüd, kui seatud tähtaeg on möödas, ei taha töö sootuks mitte edeneda. Aga paraku tuleb end siiski tööle "piitsutada", sest ega maasikataimede istutusaeg enam mägede taga ei olegi. Kõige hullem on see, et mul on peas valmis projekt, millisena ma tahaksin seda aiamaa osa edaspidi näha: arvestades sellega, et nooremaks ei lähe meist keegi, siis tuleks hakata rohkem ennast säästvale aiakujundusele mõtlema. Noh, et ei oleks vaja lõputult kaevata.... ja kaevata.... ja ikka endiselt.... kaevata....
Vot see projekt on tore asi küll, aga töömehe-asjatundja roll on selles projektis üüratu. Temal aga puhkus läbi ning töökoormus on hetkel väga suur. Nii et ootame ja loodame.

Kurke sai täna hulgim sisse tehtud.
Hommikul avastasin suure rõõmuga, et üks kuluartikkel on meil selleks korraks jälle maas - tomatid hakkavad massiliselt värvi võtma.
Paistab, et ka teine kuluartikkel on kas täielikult või vähemasti osaliselt maas - suurelt põllult sai täna üles võetud kummastki sordist üks proovipesakond. Kartulitel pole väga vigagi! Ega pikka kasvuaega neile enam ei anta - tundub, et lehemädanik hakkab sisse tulema. Aga üldjoontes on põld ikka endiselt kena ja roheline.
Kapsas keerab ka pead, aga söödikud lasevad kapsalehtedel hea maitsta ja kõik taimed on kangesti sellised pitsilised.

Mõned pildid praegustest õitsejatest.




See kollaste õisikutega lill on uueke meie aias. Sordinimega prževalski kobarpea ehk Ligularia przewalski

laupäev, 21. mai 2011

Tundmatu võrse

Palun juurdlust toimetama asjatundjaid!
Tuttava taimepuhma külje alt on end sirgu ajanud üks teist-kolmat moodi võrse. Kas see on keegi lill, kes tuleks elusalt ja tervelt teise lille puhmakesest välja harutada?Muidu aga: taevas pilvitu, hommikul maas üsna korralik hallakirme (tee siis veel suvelillede istutamise plaane), musträstad laulavad, kuldnokad toidavad ennastunustavalt oma lärmakaid poegi, sookurepaar huikab põllul, rebane, va jultunud elukas kõnnib suisa marjapõõsaste vahel, vahtrad sumisevad, kuigi õitseaeg juba tükk aega möödas, maad katab rohekaskollane vahtraõite kiht, võililled muru (tegelikult rohumaa) sees käivad hullult pinda..... on hiliskevad/ varasuvi - aasta ilusaim aeg. Oh, need viimased kaks nädalat veel vastu pidada ja siis...... puhkusele!

pühapäev, 15. mai 2011

Kes see taimeke on?


Palun jälle abi!
Kes on see kaunite lehtedega taimeke? Kas ta jääb nii madalaks või on ta tegelikult kõrge taim?
Ta tuli minu peenrasse eelmisel suvel tänu heade aiapidajate abile.

pühapäev, 8. mai 2011

Kes see taimeke on?

Tänu lahketele aiapidajatele sain eelmisel suvel hulgaliselt püsiku-titasid. Osadel on nimesildid juures, osadel ei ole. Sel suvel tuleb tegeleda taimekeste identifitseerimisega.
Esimene küsimus on kohe siin: Kes on see meelespealille õisi meenutavate siniste õitega madal taimeke? Kas ta jääbki nii madalaks või on need õied esimesed kannatamatud, kes varakult oma silmad lahti tegid ja taim ise kavatseb veel kõrgust võtta?

VASTUS: Taim on KEVAD-NABASEEMNIKKell 11 hommikul on 15 kraadi sooja!

reede, 11. veebruar 2011

Äratus, aiapidaja! :D

No nii! Marss, jalad istumise alt välja ja tegutsema!
Ükskord see kevad tuleb niikuinii ja siis on õite hää, kui noored taimekesed omast käest võtta on.

Esimene külv aiandusaastal 2011:
maguspipar. Külvatud 11. veebruaril.

laupäev, 4. september 2010

Istikud Juhani Puukoolist

Nüüd on mõnda aega vihma sadanud ning maa peaks piisavalt niiske olema, et julgeksime põõsaid istutada. Käisime Lagedil Juhani Puukoolis. Seal praegu suured allahindlused!
Saagiks saime
4 punasesõstra istikut "Jonkheer van Tets".
Päritolumaa: Taani.
Varajane sort. Püstise kasvuga, oksad suhteliselt haprad. Marjad tumepunased, suured. Kobarad pikkade tarjadega. Marjad õhukesekestalised, mahlakad, meeldivalt magushapukad.
Põõsad on saagikad, talve - ning haiguskindlad.

1 viinamarja istik "Fabel".
Marjad punased, magusa mahlaga, seemneteta. Kobarad on suured.

pühapäev, 29. august 2010

Suutera

Lugesin aiablogisid ning sain ühe uue sõna võrra targemaks. SUUTERA - ma polnud säänset sõnagi kuulnud, saati siis veel lillenimena.
Eks siis googeldasin veidi ja leidsingi üles! Tuleb välja, et on teine selline kannatlik ja kõigetaluja taimeke. Väegade huvitav! Nii põnev on kogu aeg midagi uut teada saada - inimene õpib ju kogu elu.

laupäev, 28. august 2010

Hilissuvi Hansaplantis

Käisime Hansaplantis uudistamas.

Konkreetselt soovisime osta punase sõstra istikuid. Sort peaks kindlasti olema Jonkheer van Tets. Oli olemas kolm istikut, aga kaunikesti rääbaka olemisega. Ostmata nad jäidki. Huvitav, kus kaugel see Juhani Puukool asub? Pidavat kuskil Lagedi kandis olema.

Lisaks imetlesime aedhortensia istikuid. Meil on puishortensiad olemas, aga ühe või paar aedhortensiat tahaks ikka ka.

Põõsasmaranaid oli erkkollaseid, valgeid, valkjaskollaseid, roosasid. Kui õnnestuks välja mõelda, kuhu me õitsevate põõsaste ala rajaksime, siis tahaks igast värvitoonist ühe omale ka. Aga lihtsalt kuskile maha istutada, et oleks olemas - see ei lähe kohe teps mitte. Seega, kuna kõik seisab paneelide taga, siis praegu jäävad plaanid "ootele".

esmaspäev, 9. august 2010

Plaan 2011. aasta kevadeks

See minu pea jõuab nii palju plaane teha, et käed-jalad on mõnikord suisa meeleheitel, et neid plaane ja plaanikesi täide viia.
Ma vist jõudsin selgusele, mida pikk peenar vajab. Ta vajab hulgaliselt päevakübaraid/siilikübaraid. Vot seda ta vajab, et olla õiterohke ka hilissuvel.

Kollane päevkübar - tema on teada-tuntud oma headuses, aga kuna ma olen kooliaasta alates justkui halvatud ning ei suuda aias enam midagi mõistlikku teha, siis pudistasid need lilled seemneid, kuhu aga tahtsid ja asi läks pehmelt öeldes käest ära. Seega on nad nüüd selle suve olnud boikoti all. Aga karistusaeg saab läbi ja tuleb taas tunnistada, et nad on ikka väga tänuväärsed taimed oma säravkollaste õitega. Ainult sellest ma päris hästi aru ei saa, kas nad on ühe- või kaheaastased taimed või sootuks püsikud.

Valge siilikübar - nägin teda Kadaka aias ja ta on tõesti ilus taim. Eriti hea mulje jättis ta tänu oma tugevatele vartele, mis ilmselt nii väga kergesti lamanduma ei kipu.

Purpur siilikübar - üks väga ilus taim! Ilmselt on teda ka mitut sorti, sest minu siilikübar kipub lamanduma, aga Thela aias oli ta väga kenasti püstiste vartega.

Pildid on saadud seemnemaailma lehelt. Nagu pakenditelt näha, on tegemist Venemaa toodetega. Kogemused lubavad Vene päritolu taimeseemneid usaldada. Vot, aga kas see seemnemaailm on ainult neti-pood või on tal ka klassikaline kauplus kuskil olemas, seda vaja veel uurida.

reede, 6. august 2010

Hortensia

Ajalehest Maaleht
Hortensiad on enamasti heitehised, harvem igihaljad põõsad, liaanid või puud, mis pärinevad Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ja Ida-Aasiast.

Õied paiknevad koos pealt lamedates kännastes või piklikes pööristes. Õisikus on välimised õied steriilsed, neis puuduvad emakad ja tolmukad, ning nende tupplehed on suurenenud ja värvunud. Mitmetel sortidel on õisikus enamik õisi steriilsed.

Kõige levinum on Eestis umbes meetrikõrgune paljuharuline puishortensia (Hydrangea arborescens), eriti aga tema steriilsete õitega sort ’Grandiflora’. Tema puhkedes rohekaid, hiljem valgeid 20–30 cm laiustes kännastes paiknevaid õisi saab nautida juulist oktoobrini.

Harvem kohtab aedhortensiat (H. paniculata). Aedhortensiast saab kujundada kuni 2,5 (3) m kõrguse väikse puu. Õied paiknevad kuni 30 cm pikkustes pöörises ja muutuvad õitsedes valgest roosaks. Õitsemisperiood nii liigil kui sortidel kestab juuli teisest poolest septembrini. Aedades kasvatatakse peamiselt steriilsete õitega sorti ’Grandiflora’. Teistest varasema õitsemisega on sort ’Praecox’, mis alustab õitsemist jaanipäeva paiku.Kasvukujult aedhortensiat meenutavad, kuid kännastes paiknevate õitega himaalaja hortensia (H. heteromalla) ja Bretschneideri hortensia (H. bretschneideri) on Eestis haruldased. Need liigid võivad kasvada 4 (5) m kõrguseks väikseks puuks.

Ronijuurtega alusele kinnituv liaan roniv hortensia (H. anomala) kannatab väga karmidel talvedel pakase käes, kuid enamasti taastub mõne aastaga.

Peamiselt kalmistulillena pottides kasvatatav igihaljas suurelehine hortensia (H. macrophylla) on külmaõrn, kuid võib kuivades kohtades õues talvituda ja isegi mitmeid aastaid õitseda. Kuna enamik taime vartest hävib, siis vajab ta kindlasti väetamist.

Hortensiad on hapulembesed taimed ja nende istutusauku tuleks segada neutraliseerimata turvast. Mulla niiskuse suhtes on üsna leplikud, kuid paremini kasvavad parasniiskel mullal. Õitsevad rikkalikult täisvalguses, kuid kasvavad hästi ka poolvarjus. Kõige paremini pääsevad hortensiad mõjule rühmades. Naabriteks sobivad hortensiatele rodgersiad (Rodgersia), kobarpead (Ligularia) ja sõnajalad.

Kuivõrd hortensiatel on kevadel tugev mahlajooks, siis tuleb neid lõigata keset talve, eelistatult detsembris. Puishortensial tuleks ära lõigata vanad õisikud ja harvendamiseks põõsast välja mõned nõrgemad oksad.

Aed-, himaalaja ja Bretschneideri hortensial tuleks ära lõigata õisikud koos varre ülaosaga, jättes alles 2 kuni 3 sõlmevahet.

Roniv hortensia üldjuhul lõikust ei vaja. Suvel tuleks ära lõigata vaid kahjustunud võsud.

Hortensiate lõikamisest. Ajalehest Maaleht :
Puishortensia (Hydrangea arborescens) talub allalõikamist paremini, kuna ta annab rohkesti nii külg- kui ka juurevõrseid. Siiski võiks alles jätta 1-2 pungapaariga oksatüükad - nii saame hortensia suvel varem õitsema.

Aedhortensia (H. paniculata) oksad ei anna juure- ega külgvõrseid. Seetõttu võiks lõikus piirdudagi vanade, kuivanud ja murdunud okste eemaldamisega. Viimaseid on aedhortensial küllalt palju, kuna ta on rabeda puiduga.

Kui soovite aedhortensialt eriti lopsakaid õisikuid, lõigake teda igal aastal tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks ka üks pungapaar.

Pungadest kasvavad ees ootaval suvel noored võrsed, mille tippudesse tulevad õisikud. Mõneti meenutab aedhortensia lõikus nudipuude iga-aastast hooldust.

pühapäev, 11. juuli 2010

Harkjalapeenar komplekteeritud

Harilik linnupiim kasvas natuke õnnetus paigas ja oli suures ruumipuuduses. Nende uus asupaik on nüüd Harkjalapeenras ümber peenra keskel asuva kivi ning peenra servades. Eks näis, kuidas neile seal sobib. Võib-olla kaevan järgmisel aastal jälle välja ja leian neile veel uue koha. Dominantasukateks on aga neli pinnakatteroosi:

valge - Denise
heleroosa - Fairy
punane - Volare
tumedam roosa - Hildetraum? (nimelipikut ei leidnud)

reede, 2. juuli 2010

Minustki võib saada...

...tõeline (ilu)aiapidaja.

Käisime Hansaplanti taimevalikut revideerimas. Muuhulgas vaatasime vesiroose. Paneks omale jõkke? Ei tea....., mõtleme ikka veel......
Poetreti peaeesmärk oli muretseda aiaprits ja kihvti ka. See on ilmselge märk meie suurprojekti "Puhkenurk-rosaarium" eeltööde algusest.
Sa pühade vahe! Kus oli imeline valik aed-päevaliiliaid! Sellised värvid, mida ei oskaks ette kujutadagi. Sissejuhatuseks võtsin ühe sooduspakkumisel olnud sordi - aed-päevaliilia Crimson Pirate.
Ja pilk jäi pidama veel sellel valgel õiemütsakal- aed-kukekannus "White" C3...... Ostukorvi!
Täiesti metsik, mida kõike sealt osta tahaks, aga..... äkki ikka juhatab Hea Võimalus mind kellegi lahke inimese aeda, kes raatsib oma taimepuhma küljest tükikese haugata.

Ja need iirised..... Kitsalehelised (ma olen aru saanud, et need on need "siberlased" olid müügil väikese puhmana. Aga aed-iirised - tule jumal appi - olid müügil vaid ühe leherosetina. Ja need hinnad.... Neil hindadel oli nutumaik man..... Värvid olid muidugi enneolematult vapustavad!