Päkapikud! Kodukootud kindad kuuluvad ka kaasaegse inimese garderoobi!

Naturaalvalged sõrmikud säravroosa ja porihalli mustriga. (Pikemate sõrmedega).

                  Mustad kindad säravroosa, valge ja vähese porihalli tooniga. Käes väga efektsed! (Sõrmed vähe lühemad).

                   Labakindad tumesinise, helesinise, punase ja valgega.

Hallid labakud

Algas koolivaheaeg ja päevapealt sai otsa kuldne sügis ning asemele tuli tõeline hilissügis. Kuskil olevat reedel ka miski tormi moodi tuult olnud, aga meie ei tea sellest midagi. Vihma sadas terve reedese päeva.
Vihma, mida vihmaks võib pidada sadas sel suvel-sügisel siis 1. juulil, 2. septembril ja 18. oktoobril. Kogu lugu. Jõgi on veest peaaegu tähi, isegi Pirita jõgi näeb kole välja.

Täna hommikul poole kuue ajal säras taevas täiskuu. Tunni aja pärast kõmises kõu ja sähvisid välgud ning akna taga sadas miskit kahtlaselt krõbisevat ollust. Kui valgemaks läks, selgus, et maa on valge!

Kinnastest.
Sain nüüd valmis selle probleemse kindapaari, mis kohe kuidagi ei tahtnud sõrmikuteks formeeruda, vaid otsustas isepäiselt, et vot nendest saavad labakud. Algul ei meeldinud, nüüd, kui mõlemad valmis ja viimistletud - täitsa OK  kukkus välja. Ainult see silmatorkav valge mustri osa jäi labakute jaoks veidi madalale, oli teine ju sõrmikute tarvis kootud :)

Sel pildil on näha lumenatuke, mis poole kümneks veel järel oli.

Pastelsed sõrmikud

Nüüd olen siis nii kaugel, et mitu paari kudumistöid on korraga pooleli. Noh, alustasin tumedamate kinnastega, millel ranne minu jaoks jälle uutmoodi. Kudumise käigus aga selgus, et kindad on ikka veidi liiga laiad. Harutasin maha juba kootud sõrme ja nii saigi plaanitud sõrmikust
hoopiski labakinnas. Tundus, et ei ole ikka see, mis vaja. Panin tallele.... Las "laagerdab".
Alustasin uue kindaga. Seekord üritasin kududa tagasihoidlikuma paari. Juba randmeosa on tagasihoidlik.
Muidu koon suht tugevasti (viimase aasta treening), aga sellise mustri puhul, kus lõngajooksud jäävad sellised pikemad ja nad vajavad veel omakorda kinnitamist, tuleb kude lõdvem. Seega ka kinnas ise veidike õhem. Seepärast kudusin sõrmed ühe lõngaga.
Saagiks siis selline kindapaar:

Tumehalli põhitooniga sõrmikud

Oh, küll võtab ikka aega ühe kindapaari kudumine! Kui see oleks mu töö, siis ma ei tea .....
Palgatöö, koduste toimetuste, haige vanaema ja väikese remondi kõrvalt õnnestub ainult õhtuti teleri ees aega näpistada.
Uus kindapaar hakkab ka juba looma. Neil uutel kinnastel tuleb ranne teistmoodi. Päris huvitav jäi. Aga õhtul viskasin juba üle pöidlaaugu kootud kinda nurka - no ei meeldinud. Hommikul päevavalguses vaadates väga halb ehk ei olegi, aga parima variandi saan vist sõrmede üleni kirjamisega (või teen üldse labakud). Vaatab veel!

Uus "saak" on siis selline:

 Ja päikeselaigus ka:

Sinilinnud

Hooaja esimesed kirjatud sõrmikud

Pärast mõne paari väikelaste labakute kudumist istusin lõngakorvide ees nagu kits kahe heinakuhja vahel. No ei ole sobivat suutäit! Ikka ühte tooni on vähe ja teine on liiga jäme ja kolmandas on akrüüli palju. Nokk kinni ja saba lahti. Seadsin siis mingi lõngavaliku ritta, lappasin Helena raamatut, tuhlasin oma kindamustrite kaustas.... Noh, sellised nad siis said. Lõng 100% villane.

Vaade ühtpidi ...

Ja vaade teistpidi. Seltsiks uhkeldamas kõrged kukeharjad.

Ahjaa! Selle kindapaari kudumine oli millegipärast senistest kõige vaevalisem. Nüüd tagantjärgi ei teagi, miks, aga nii lihtsalt oli.
Nüüd lähen järgmisi lõngatokke ritta seadma.:D

Laadal

Hommik oli ilus ja päikeseline. Tore sügispäev, mis ka palju rahvast sügislaadale tõi.

 Meie müügilaual oli selline mehike: lodjapuu -punased silmad peas põlemas, saatis ta meid läbi laadapäeva ja kutsus huvilisi väljapanekuga tutvuma.

Laadaliste pideva voolu katkestas paduvihm. Õues kaubelnud inimesed pakkisid oma kraami kokku, meil, kes me siseruumides olime, jätkus laat veel tükk aega.

Vaatamata vihmale oli edukas päev! Kahju, et laupäeval Neemele ei jõudnud. Ehk mõni teine kord, kui üritused liialt üksteise kukile ei satu.

Kudumise hooaja algus

Viimane postitus oli 20. augustil, puhkuse viimasel päeval.
Sügis sammub jõudsal sammul ja õhtud on väga varakult pimedad, nii jääb toas lebotamiseks ka rohkem aega. Teleka ees muidu aja surnuks löömisel pole mõtet, seega vardad kätte. Nagu sõbranna ütles: Vardamoor on suveuinakust üles ärganud.

Kuna lõngade värvivalik on hetkel selline, nagu ta just on (ainult tume-tumesinise 100% villase lõngaga olen väga rahul), siis kudumõtted on kuidagi hajevil...
Hakatuseks kudusin pisikestele kätele:

Maxima sibullillede stendilt leidsin uusi sibullilli:

Metsas on ka kolatud. Pohlad on väikesed, kuid soos leidsime koha, kus vaatamata kõrbekuivale suvele on jõhvikad ilusad ja suured. Palumetsast sain ka oma lemmikuid - männiriisikaid.

Nüüd on vaja lõngakerad ritta seada ja natuke mõtiskleda, et mis ja kuidas :)

Ilusat kulllakarvalist sügise algust kõigile häädele sõpradele!