Aia- ja padjaklubi kokkutulek Olja aias 7. juulil 2019

Aiagrupi kokkutulek Metsaaias.

Laupäeval, 14. juulil oli Metsaias vahva päev. Meie aeda kogunesid aiagrupi aktiivsed liikmed, et ka reaalses maailmas kohtuda, juttu ajada, taimi vahetada ning hea ja paremaga maiustada.

Olen ääretult tänulik võimaluse eest nii toredate inimeste kokkusaamist võõrustada.
Tohutult lisas motivatsiooni kiidusõnade laviin, ahhetamine siin aianurgas ja ahhetamine seal aianurgas.
Meie seas on ka üks toimekas keraamik, kes elab ja toimetab Tallinnas, kuid aia eest hoolitseb Lõuna-Eestis. Olen väga tänulik imearmsa kannu eest!

Hästi tore oli kohtuda inimestega, keda nägin küll esimest korda, kuid kes oli nii oma ja omane.

Nii südantsoojendav oli näha, et inimestele meie aed meeldis, pildistati ääretult palju ning isegi tehti visandeid oma aias millegi samasuguse loomiseks.

Mõned sissekanded Metsaaia külalisteraamatust:

Et armsa pererahva plaanid saaks teoks ja unistused ei lõppeks!
Aitäh, mõnus, innustav ning inspireeriv päev oli!
Aed on suur ja võrratu. Suur austus pererahvale selle ilusa aia, pika jalutuskäigu ja külalislahkuse eest!
Aitäh, et meid oma imedemaale lubasid! Huvitav oli vaadata ja kuulata, kuidas keegi oma talus majandab. Jõudu ja jaksu selle olemasoleva eest hoolitsemiseks, aga ka häid ideid uute alade rajamiseks. Tervist, tervist ja veel kord tervist sulle ja su abikaasale!
Tänud imelise päeva eest!
Näha aeda, mis on kirjeldamatult kaunis, jalutada selles maises paradiisis - sellist õnne ei saa osaks mitte igaühele. Aitäh!
Oh, te olete vapustavalt harmoonilise keskkonna loonud! Tänud näitamast!

Järgmisel suvel kohtume Olja kaunis aias!

Aalujate kokkutulek 2018

Seekordsele kokkutulekule pani oma õla alla ka ilmataat, kes terve eilse päeva tegeles aia kastmisega ning täna laskis külalistel nautida aia ilu lõõskavas juunikuu päikeses.

Aed asub väheviljakal rannikualal, kuid pererahva südamega tehtud töö ning nähtud vaev on loonud rikkaliku, lopsaka ja õitseva aia. Ilus! Lihtsalt imeilus!

Suured puud loovad aias imelisi varjulisi sopikesi, kus siiski on piisavalt valgust, et taimed lopsakalt kasvada saaksid.

Väga ilusate ja ümbrusesse sulanduvatena mõjuvad puupakkudest kõnnirajad.

Peenrapiiretena on kasutatud nii paekivi, graniitkivi kui ka palke.

 Väga korrektsena mõjuvad hoolikalt valitud kastmisvee tõkendid peenarde nurkades.

Kivid, need kivid!

Mida me teeksime hostadeta? Ühed parimad taimed meeleoluka aia rajamiseks.

Ja milline rikkalik, puhas ja hästi läbi mõeldud köögiviljamaa! Sügav kummardus pererahva ees! Niisugune peaks olema iga aed. On väga suur õnn saada koduaiast värsket toidukraami lauale ning hoidiste materjali talvekuudeks. Köögiviljamaast pole mul ühtegi pilti. Olin aia sellest osast sedavõrd lummatud, et pildistamine ununes sootuks.

Suvi on kokkutulekute aeg

Juuli alguse ilmad on olnud heitlikud, meenutades pigem sügist kui lõõskavat kesksuve. Meie kliima puhul pikalt ette planeeritud vabaõhuürituste kõige suurem peavalu ongi just ilm. Eile anti aga ekstraklassist suveilm päikesesära, leitsakulise palavuse ja maheda tuulekesega. Ideaalne ilm aiaürituseks!

Männituka talu Ida-Virumaal võlus massiivsete mändidega, mis oma ürgse tugevuse ja rahuga kinnitasid - sa ole põhjarannikul.

Meie Metsaaed on suur ja avar. Ka Männituka aias mõjusid avarad, õhku, päikest ja lõhnu täis  murualad imeilusatena ja kodustena, rõhutades ja võimendades aia suurust ning rahu sisendavat lumma.

Veel viimasel puhkuse-eelsel päeval hoidsin poes näpus võrkkiike, kuid Kaalude esindajana pidin oma tavapärast "osta või mitte osta" sisevõitlust pidama. Kasinus ning reaalsustaju said seekord jälle võitu - on küll suur juulikuu-ale, aga saan ka ilma ja millal ma seal ikka lebotan. Ja pealegi pole ma kindel, kuidas sellest võrklõksust välja saadakse -pärast siple kui selili kukkunud põrnikas - ei edasi, ei tagasi. Jäi seekord ära. Ehk mõni teine kord. 

Roheline ja rahulik, nagu Metsaaed.

Ja need lummavad hostad! Nendest ei saa ei üle ega ümber või nagu öeldakse; ei saa täis ega lähe lõhki. Vaata, lõhki võib enne minna, aga täis ei saa mitte. Hostavaimustus muidugi.

Oma osa aia täisväärtuslikuks loomisel on ka romantilistel varemetel, mis kinnitavad aja ürgset kulgemist ja elu jätkusuutlikkust aja ja ajaloo kõrval.

Mõni peab sambat tantsida saama, mõni jällegi peab omale rõõmsalehiseid helmikpööriseid saama. Hansaplant, ühel heal päeval tulen teite päevakassat suurendama!

Aleviaiad on väikesed ja nõuavad pererahvalt seda enam mõtlemist ja pusimist, et pisikesele pinnale oma paradiis luua. Olgu või tibatilluke, aga see-eest armas, värviline ja lõhnav. Väga sümpatiseeris verandaesine lillepeenar ja need lopsakad lillekastid akende ees. Võib-olla mõjus see kõige lummavamalt seepärast, et meenutas lapsepõlvekodu Laagris.

Ja ikka hosta, mu arm!

Oh sina heldeke, kus see on vahva ala! Metsporgand tema aus ja hiilguses! Väga vahva!!!

Veel üks aleviaed. Leidsin ka sealt oma suuri lemmikuid.

Järjekordsed taimekesed kategooriast "mina pean selle kord omale saama".

Väga vahva värvilaik!

Õhtu lõpetas põnev aed Palmse kandis. See oli täielik vapustus! Kivid, okaspuuvormid, skupltuurid...

ja viikingilaev-peenrad.

Õitsevaid taimi lilledena oli vähe. (Põõsasmaranad õitsesid.)

Need mummid olid sõna otseses mõttes täis kui tinaviled. Ühes "kõrtsis" uimerdas üheaegselt kogunisti viis kamraadi. Megalahe vaatepilt!

Põhjarannikule omased kivid, kivid ja veelkord kivid. Nende vahel turbapeenrad, mille multšiks on kasutatud sammalt.

Aia pärl - saarepakust välja uuristatud välikemps. See šedöövr on talletatud ka kemmergute raamatu kaante vahele (pealkiri ei tule hetkel meelde).

Peremehele meeldib kividega "mängida" Korstnapits on ümbritsetud pisikestest paekivikildudest kasukaga, millel korstna kui sellise funktsioneerimises oma osa täita ei ole, küll aga täidab ta efektsuse ja stiilipuhtuse rolli täiemahuliselt.

Oli pikk ja tore päev täis põnevaid aianurki uute ideede ja mõtete genereerimiseks.

Kui mu sõbranna meil külas käies tavatseb ikka küsida, kas ma ikka saan aru, et elan paradiisis, siis võin öelda, et Eestimaa on väikeseid paradiise täis. Igaühel ikka oma ja ainulaadne.

Järjest rohkem hakkan jõudma tõdemusele, et Metsaaed vajab aiaskulptuure. Ja mitte vähe. Aed on ju suur.