Kuvatud on postitused sildiga kodu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kodu. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 2. juuli 2018

Kodutalu maasikamuru

On juulikuu teine päev. Sompus ja hall. Võiks öelda, et suisa pime. Nii pime, et pika põua tagajärjel pisikesteks kribalateks jäänud metsmaasikaid tuli suisa kummargil otsida.

Väikese vihmapausi ajal läksin aeda jalutama. Kaamera kaasas, nagu alati. Pilte eriti ei klõpsinud. Ikka selle pimeduse pärast. Õues on nii jahe, et jakihõlmad tuli vaheliti tõmmata. No ei ole suvetunnet! Mitte ei ole. Aga kodutunne on.

Jalutasin ja mõtisklesin. Aed on elusolend, ta on sõber. Hea sõber. Kannatlik sõber. Ustav sõber.

Usun, et meie aed on rahul võimalusega olla ja jääda loodusaiaks, kus rohumaid ei songita terava oraga, et kätte saada see viimanegi võilillejuur. Kus samblalaikudele ei puistata koledat mürki. Sammal ei olegi ju nii halb. Ta on osake ökosüsteemist, sündinud meie loodusaia valgusreziimist. Pealegi nii mõnus ja pehme palja päka all. Meie muru on hoopis maasikamuru. Maasikad on madalakesed, sest aeg-ajalt sõidab üle nende peade raider, kuid nad õitsesid rikkalikult ning mammud on tänaseks päevaks juba pea viimseni põske pistetud.Paar viimast sain veel pildile.



Meie aed kujuneb looduse ja meie koostöös. Eriti palju võimalusi meil rikkalike lillepeenarde rajamiseks polegi. Aed paikneb maastikul nii, et kõrghaljastus jääb valdavalt kagu-lõuna-edela suunda. Ja puudel on kombeks kasvada. Kõrgustesse. Ja suhteliselt kiiresti. Põhjasuunas on asundustalu mälestusena säilinud kõrge kuusehekk, milles ajahammas juba korrektuure kipub tegema. Idasuunal oli vanasti rähasel pinnal üles haritud kartulipõld, millest nüüdseks on saanud dekoratiivpõõsaste park. Ja oi, kui raske oli sel maal põõsaste jaoks istutusauke kaevata! Kivi kivis kinni!

Jõekalda suunas on õhukese raske mulla all kivisillutisega Rootsi tee ning Kivikõrb, mille tekkes on osaline maaparanduse "kriim käsi".
Seetõttu on meil palju avarust. Vahel olen mõelnud, kas rajaks kivisele pinnasele kõrgemad istutusalad, noh, et ikka rohkem lilli oleks. Aga milleks? Esiteks ei taha me vaateid kinni istutada ning teiseks on meie aia motoks "Roheline ja rahulik". Üks ingliskeelne fraas sobib samuti aia motoks imehästi: "Less is more". Mõnes aias see nii ei oleks, meil aga küll. Ja me oleme rahul.

Aed on elusolend. Ta elab ja hingab. Aia igapäevasesse ellu kuulub nii sünd kui surm, elu lahutamatud osad. Nii jätkubki meil tegemisi igaks päevaks, samas aina rohkem jääb aega ka nautimiseks.
Suur osa istutusaladest on niiöelda täiskasvanud, mis tähendab, et tööd ja vaeva on nendega vähem just rohimise vaatevinklist vaadatuna.
Aed rõõmustab ja aed kannatab. Sel kevad-suvel on see kannatusterada olnud üsna pikk. Oleme jõudumööda aia janu püüdnud kustutada, kuid ilmselgelt on sellest väheseks jäänud. Ehk annavad juuli ning august rohkem vihma, et taimed saaksid kosuda ning talveks valmistuma asuda.

Meie aed on metsaaed, mille tõendusena saime eelmisel suvel imetleda loodusliku orhidee suure käopõlle sirgumist Vahtraaluste kõrval rohumaal. Sel kevadel ilmus veel teinegi suur käopõll Vahtraaluste istutusalale. Käol võiks ju vähe erksavärvilisem põll üll olla, kuid mis teha - on,  nagu on.


Tuul ulub ja vihm on muutunud sügiseseks uduvihmaks. Linnud on vait. Isegi ritsikad kükitavad rohukõrte all, koivaviiulid külmast kanged. On juulikuu teine päev....

teisipäev, 15. november 2016

Lumine november

No ei ole midagi kirjutada, kohe üldse ei ole! Mis sel talvisel pimedal ajal ühe koduse inimese päeva ikka rikastada võiks.

Selle aasta november on täiesti talve nägu. No ei mäleta, kas lumi tuli maha novembri alguses või hoopis oktoobri lõpus. Lumikate suht paks ja ei kavatsegi ära sulada. Ole siis lahke!



Kord kuus saab Töötukassas käidud. Kui kell kümme hommikul on "kõnetund", tuleb kodust väljuda hiljemalt kell kaheksa. Koju saan suts peale nelja pärastlõunal. Kõnetund ise kestab a 10 minutit. Metsik aja ja niigi minimaalsete ressursside raiskamine.......

Töötukassas öeldi, et omavalitsus peaks ikka natuke omalt poolt ka toetama vanainimese hooldajat. Noh, läksingi siis valda. Hooldajaks kinnitamiseks tuli töita kaks avaldust, esitada paber Töötukassas arvel olemise kohta ja vanainimese puude kohta vastav paber.

Siis järgnes kodukülastus valla sotstöötaja poolt. Noh, et kas ikka inimene vajab hooldajat või pole see vajalik.

Konsulteeriti ka Töötukassaga ja selgus, et seesinane asutus loeb pereliikme hooldamist töötamise alla ja seega võetaks hooldaja Töötukassast arvelt maha.  Nüüd tuleb mul minna valda ja oma avaldus ametlikult tagasi võtta, sest hooldaja 40 eurot on ikka megaväike "palk" ja pole võrreldav töötukindlustusega, mis on 50% viimasest palgast.

Üldse on seadused naljakad.
Noorem poeg õppis Tallinna Ülikoolis ja tal oli võimalik taotleda õppetoetust. Selleks tuli aga esitada dokumendid selle kohta, kui mitu inimest samas majas elavad ja muidugi nende sissetulekud. No täielik absurdsus! Arvesse võeti ka väga haige vanaema pension ning vanema venna palk. Loomulikult osutus pere liiga "rikkaks" ning toetust ei makstud. No see on ju jabur! Eriti, mis puudutab õdesid-vendi. Noor inimene tahab oma elu alustamiseks raha koguda, tema ei pea teise venna koolis käimise rahastamisel osaline olema! Võib-olla soovib vanem vend koguda raha korteri või auto ostmiseks? Või plaanib pere luua? Igal juhul tuli noorem poeg ülikoolist ära. Õppemaks niigi koormas isa rahakotti ning toetusest keeldumine oli viimane piisk. Kaitsevägi andis üheteistkümneks kuuks tegevust, kuid nüüd istub noor mees kodus ja otsib tööd. Vastused on siiani ainult negatiivsed......

Ise pole ma tööd eriti otsinudki. Esimest korda elus saan endaga tegeleda ja arstide vahet käia. Olen olnud tööandja jaoks raudpoltkindel töötaja, kes alati on platsis, ei haiguslehti ega palgata puhkusi ega kaubeldud vabu päevi. Ainult usin töötamine. Ilmselt sai see aeg nüüd minu jaoks otsa.

Kolmekuulise ooteaja järel sain lõpuks ortopeedi vastuvõtule. Ilma pikema jututa pandi põlveliigese vahetuse operatsiooni järjekorda....

Aga eile oli üle pika aja päikest näha! Meie kandis küll vaid 20 minutit, aga asi seegi.


kolmapäev, 20. aprill 2016

Kui hull on rahutu, .....

...tulevad talle igasugused mõttetud ja veel mõttetumad mõtted pähe. Peenramaad täna ette valmistada ei saa, liiga plöga on, riideid ka juba kaks korda vahetatud, tatitilk nina otsas.... Mis siis muud kui jalutama. Ideesid koguma, plaane genereerima ja ...... enamusele nendest käega lööma...... Sest - mees ütleb uute ja eluliselt mittevajalike plaanide peale "möh?!" ning noored mehed ütlevad: "Milllllllllleks?"

On meil Uue ja Vana Pargi veerel üks maaparanduse käigus tekitatud kivihunnik. Pigem rahnuhunnik. Ja ta on täpselt selle koha peal, mis kuulub kasutuskategooriasse: Lauda taha nõgestesse ja kuul pähe". No on seal kultuurkihi ja pinnase all ikka träni. Siiamaani. Juba varsti 30 aastat. No aga minu jõud ka selle enamasti metallkola välja tirimise peale ei käi. Las ta siis olla. Tuleviku arheoloogidel ka tööd vaja. Las kaevavad ja nuputavad.

Noh, aga see tänase päeva tuiamise ala siis piltides.

Kõigepealt tänane ilm: Objektiiv ei ole määrdunud, need on lörtsilärakad.


Ja see ala siis säänne:









Mõte liigub siis sedaviis, et kakuks-saeks need leedrid välja, katkuks metsvaarika välja, vajadusel mässiks musta kile köntidele ümber, et leedri ohjeldamatut elujanu ohjata, lagedamad naadiväljad paneks ka katte alla "küpsema". Kivide vahele istutaks siis ......... vot ei teagi nüüd.....

Väljas +3,2 kraadi..... 

laupäev, 19. mai 2012

Hommikune jalutuskäik aias










Sa jeerum-jeerum! Blogger on ennast jälle tuuninud! Piltide üleslaadimine on nüüd hoopistükkis uut moodi ja täitsa vahva. Vot see on see asi, kui hirmsas kiiruses ja töömahus pole aega leidnud asjasse süveneda. Nüüd vahi justkui vasikas uut aiaväravat :)

laupäev, 17. september 2011

Laupäevased tegemised

Küpsetasin seene-sibulapiruka.

Põhi:
100 g toasooja pehmet võid
100 g riivitud porgandeid
1 dl jahu
1 dl kaerahelbeid
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola

Täidis:
3 sibulat
1 spl õli
1 dl piima
1 muna
1 küüslauguküüs
2 dl riivitud juustu
0,5 tl soola
0,5 tl valget pipart
0,5 tl rosmariini
200 g seeni

Valmistamine:

1. Sega pehme või ja riivitud porgand.
2. Sega omavahel jahu, kaerahelbed, küpsetuspulber ja sool ning lisa või-porgandi segule.
3. Sega ühtlaseks tainaks.
4. Suru tainas võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Küpseta 225°C juures ahjus 10 minutit.
5. Lõika sibulad rõngasteks ja haki seened.
6. Hauta õlis pehmeks.
7. Sega kausis piim, muna, juust ja purustatud küüslauguküüs.
8. Lisa seene-sibulamass.
9. Kalla täidis põhjale ja küpseta 200°C juures praeahjus 20-25 minutit.

Olude sunnil sai pirukas tehtud küpsetuspulbrita, Valge pipar sai asendatud sidrunpipraga ja rosmariini ka polnud. Seenteks olid eile oma pargist leitud üksikud kaseriisikad.

Sellele vaatamata sai pirukas nii hea, et ainult hetk ja otsast ta oligi.
Tasub teine kordki teha!

Kartul on sorteeritud! Tundub, et sellest kogusest jätkub tõesti uudseni. Kui meil oleksid sead, siis need jääksid küll nälga - pisikesi seakartuleid saime ainult kolm ämbritäit.

Sorteerimata kartulikuhi oli keldri eesruumis. Leidsime kuhjast mitu konna, kes ilmselt arvasid, et see kartulikuhi on täitsa sobilik paik talvitumiseks. Konnad said küll õue suunatud uut talvekorterit otsima, aga nad olid parajad jäärapead ja tulid korduvalt keldrisse tagasi.
Üldse on see natuke liiga varane aeg talvituma jäämiseks. Küllap loodus teab, mis meid ees ootab. Kärekülma talve ennustavad ka pilgeni täis pihlapuud, tõrurohked tammed ja loomulikult sarapuud, mille oksad olid murdumise äärel. Küllap Metsavana tahab oma lapsukestele märku anda, et tuleb usinasti talvevarusid korjata ja rasva koguda.
Ja ega meil endilgi vähem selliseid kahtlasevõitu märke ei ole...

laupäev, 13. august 2011

Õunad

Kaks aastat on meie õunapuud pea tühjad olnud. Sel suvel on õunu palju.
Seepärast kasutasime juhust ja tegime eile esimese satsi õunamahla. (Natuke vähem kui 60 l, aga see lahtine purk on nüüdseks juba peaaegu tühi.) Kuna tegime mahla maha potsatsnud õuntest, siis oli mahl magus. Oi, kui magus!

Mõtlesin küll, et rohkem õunamoosi ei tee, aga.... Punane õunapuu on ju samuti õunu täis. Tegin siiski moosi. Seekord püreemoosi (ei ole vaja koorida ja suurt tükeldada).

Nüüd on vaja vaadata, mida teha paprikatest.
Tomatitest hetkel hoidiseid ei tee - praegune ports on reserveeritud. Eks hiljem paistab, mis saab.
Aedoad ootavad, et nad sügavkülma paigutataks.
Sibulad kuivavad.

esmaspäev, 25. juuli 2011

Miski pole igavene

Juuli 2000 - juuli 2011.

Meie külakiige mõõtu kiike Kivikõrbes jõe kaldal ei ole enam. Juba kevadel vaatasime, et ta on hakanud logisema ja paar nädalat tagasi panid mehed talle juba "kargu" külje alla. Täna siis sai ta juppideks võetud. Mis kannatas, läks küttepuudeks, mis ei kannatanud, läks lõkkesse.
Huvitaval kombel oli kõige hullemas seisus just kiige võll. No see oli ikka täiesti tohletanud!

See kiik on meid 11 aastat truult teeninud. Ja kui palju lapsi sellel on kiikunud ning huilanud, et küla kajab! (Kõik mu klassid, välja arvatud see kõige esimene).

Selline "karguga" ta meil siis oli.
Ehitamine võttis aega ja nõudis palju vaeva ning nuputamist, lammutamine käis väga kiiresti.
Ja tühi see plats ongi! Kartsin, et Kivikõrbe servale jääb kole tühi auk, aga ei ole hullu - kased on ju vahepealsete aastatega põlvepikkustest vitstest suurteks puudeks jõudnus sirguda. Nad olidki juba kaunikesti kiige kukil.
Oli tore kiigeetapp meie talu arendustöös.
Nüüd uusi ja ajakohaseid projekte plaanima ja .... teostama (kui a: ressursse on, b: aega on,). Never say never!

Valmistume talveks ehk hoidiseralli

Mis siis tehtud on...
tikrimoosi keedetud
tikreid keefirikoogi tarvis sügavkülma pandud
kirsimoosi keedetud
musti sõstarid hapukoorekoogi tarvis sügavkülma pandud
herned sügavkülmas
paprikad sügavkülmas
petersell sügavkülmas
petersell kuivama pandud
aedoad sügavkülmas
raudrohi kuivama pandud (parim köharohi minu arust)

Kolm paari villaseid sokke uuendatud. Kus ainult päkaosa maha lõigatud ja uus kootud, kus soonikuni kõik maha lõigatud ja uus kootud.

Hulk vanu T-särke ribadeks lõigatud ja keradeks muundatud. Sest mitte ei või teada, millal saabub see päev, mil ma omale kangasteljed püsti saan. Siis ju hää kudumisega alustada, kui materjal valmis. Miski pole ilmvõimatu - ehk lõpuks ikkagi näkkab.

laupäev, 23. aprill 2011

Äädikast on abi

* Äädikas sobib ka kasside eemalepeletamiseks kohtadest, kus te ei soovi et nad toimetaks. Näiteks laste liivakast, lillepeenrad, kasvuhoone jms kohad. Äädikat pihustada liivakasti rantidele, kasvuhoone karkassile, peenraid ääristavatel kividele jms.

* Savist, plastist ja glasuuritud lillepottidelt saab äädikaga eemaldada sinna sadestunud-ogunenud lubjarandid.

* Kiviplaatide vahelt, kõnniteedelt jms kohtadelt murutaimestiku hävitamiseks võib kasutada äädikat. Selleks pihustada teda umbrohule ja lasta mõjuda. Eriti tõhus on seda teha päikselisel kuumal keskpäeval.

* Umbrohutõrjeks pihustada äädikat umbrohtudele. Olla vaid ettevaatlik, et äädikas ei satuks vajalikele taimedele, äädikas hävitab ka need.

* Sipelgate majast eemalehoidmiseks pihusta äädikat akendele, ustele jms kohtadesse, kus on sipelgate võimalikud liikumisteed. Sipelgatele mõjub äädikalõhn eemaletõrjuvalt.

* Värskelt lõigatud lilled seisavad kauem vasis kui vette on lisatud äädikat. 1l vee kohta võtta 2 spl äädikat ja 1 tl suhkrut.

* Et hoida puhas veenõu, pole vaja kasutada kalleid puhastusvahendeid. Piisab, kui lasta veenõul seista äädikaga puhastatult üleöö, see hoiab mikroobide elutegevuse kontrolliall.

* Alustass äädikalahusega aknalaual hoiab kärbsed toast eemal.

* Et sääsed ei tuleks hammustama, joo paar lusikatäit äädikaga nõrgalt hapustatud vett. Sinu lõhn muutub sääskedele ebameeldivaks.

* Äädikaga saab hästi puhastada veepihustite ja kastmissüsteemide otsikud sadestunud lubjakivist.

* Tigude surmamiseks võib kasuada äädikat, viimast loomaksestele peale tilgutades surmab see nad silmapilkselt.

* Koera uriinist tingitud pruune laike murus saab vältida, kui lisate koera joogivette tilgake äädikat.

* Nahaprobleemide vältimiseks puhasta käsi pärast aiatöid äädikalahusega, nii hoiad käed puhtad, hävitad võimalikud haigustekitajad. Loomulikult tuleb pärast äädikaga puhastamist käsi kreemitada.

* Marjamahlaga parkunud käed saab puhtaks kasutades äädikalahust.

* Mulla happesuse tõstmiseks on abi kastmisvette lisatud äädikast. Eriti oluline on see hapulembeste taimede kasvatamisel.

* Sipelgapesade hävitamiseks pihusta neile äädikat.

* Aiamööbli puhastamiseks kasuta äädikaga niisutatud lappi.

* Koiliblikate püüdmiseks aias sobib lahus mis on valmistatud 2 osast äädikast ja ühest osast siirupist. Vala lahus purki ja riputa see puukülge.

* Jäneste peletamiseks aiast kasuta äädikasse kastetud puuvillast kangapalli, mis on asetatud kilekotti. Torka kilekotti avaus ja aseta see siis aeda viljapuude lähedusse.

* Plastist aiamööbli puhastamiseks sobib lahus, milles on 1 spl äädikat ja 4 l vett.

* Värskeid lehtköögivilju võib loputada lahuses, milles on 1 spl äädikat ja 1,5 l vett, nii saab kerge vaevaga kätte lehtede vahele pugenud putukaist.

* Äädikas sobib ka aiapurskkaevu puhastamiseks.

* Et hoida aiatööriistu vaba seenhaigustest (aiatööriistadega on lihtne seenhaigusi edasi kanda) puhasta neid aeg-ajalt äädikalahusega.

Artikkel on pärit Maalehest.

laupäev, 12. märts 2011

Laupäeva, 12. märtsi tegemised

Pikeerisin tomatitaimi, tegin paar lilleseemnete külvi - siis sai aga muld otsa.

Eile tegin Liilia retseptikogust leitud Brita-torti. Oh sa juttas! No oli see vast maitsev tort!
Täna küpsetasin teist korda tavalist saia. Algselt oli plaan õppida leiba küpsetama, aga siis leidsin saia tegemise õpetuse ning valisin hakatuseks selle.

1 suur (röstsaia mõõtu) sai:

450 g nisujahu
1 tl soola
1 pakk kuivpärmi
3 dl sooja vett

0,5 dl õli
1 spl vedelat mett
1 muna


Sega jahu, kuivpärm ja sool. Sega mõõtekannus soe vesi, õli, mesi ja enamus lahtiklopitud munast (jäta veidi muna määrimiseks). Kalla kuivainete hulka ning sega ja sõtku ühtlaseks.
Kata tainakauss puhta köögirätikuga ning lase soojas kohas kaetult umbes 30 minutit kerkida.
Sõtku tainas kergelt läbi, vormi piklikuks pätsiks ning tõsta küpsetuspaberiga vooderdatud 30 cm piklikusse leivavormi. Lase veel kaetult 30 minutit kerkida.
Pintselda saiapäts pealt ülejäänud munaga ning küpseta 200-kraadise ahju allosas 30-35 minutit, kuni sai on kenasti kerkinud ja pealt kuldne.
Lase rätiku all jahtuda.


Ma tegin kolm saia (kolm vormi mahuvad täpselt elektripliidi küpsetusplaadile).
Kuivpärmist ei tea ma midagi. Kolme saia jaoks kulus 1 presspärm (see suurem).
Mee asemel panin õige veidike suhkrut.

Esimesel korral tundus väga võõrana pärmitaigna tegemine veega. Lisasin siis sortsukese piima ka (noh, kasvõi "lõhnaks" või nii). Täna tegin puhtalt veega, nagu retsept ette nägi.
Kas nüüd sellest või millest iganes, aga tänane saiategu õnnestus paremini ses mõttes, et sai on paremini lõigatav. Esimesel korral oli sai nii õhu-õhuline, et olime lõikamisega püstihädas.

Aga see sai on ikka hää küll!
Järgmiseks tahaks ikkagi katsetada leivateoga ka. Siin on aga suurimaks takistuseks-probleemisks juuretis... Kust seda saada? Kuidas seda teha? Kui saaks ise juuretist teha, oleks järgnev leivategu vaid ettevõtmise asi.
Aga varem või hiljem selle tembu ära teen küll!

laupäev, 15. jaanuar 2011

15.01.11. - natuke teistmoodi ilm

Ühel nädalavahetusel saime traktori abiga õue enda alla matta ähvardavad lumekuhjad veidi korrale kutsuda. Nüüd on see tehnika abil teisaldatud lumi jäätunud ning moodustanud tugeva müüri (ilmselt jaanipäevani). Ronisime Potsuga tehismäe otsa (ulatusin käega küüni räästani).
Pildil vaade jõele ja Kivikõrbele. Nii külm ei ole sel talvel olnud, et meie jõele korraliku jää peale võtaks. Ikka kas vesi jääkirme peal või suisa jäävabad lahvatused siin ja seal.

Tammist allapoole jääb kärestikuline jõgi, mida jääkaane all olevana näinud ei olegi. Talvel näeme seal vahetevahel vesipappi, suvel jäälindu. Rootsi Tee jõe kaldal on rohkem või vähem kõrgetest tuisuvaaludest lumeteki all.
Tegelikult meelitas õue päike, mis oli end keskpäevaks enam-vähem selgesse taevasse särama sättinud.
Kui miski muu peatsest kevade saabumisest märku ei anna, siis vähemasti pilved on juba natuke teist nägu - täna oli taevas sõudmas suuremaid ja vähemaid valgeid pilvetupse.
Tahaks juba midagi kasulikku teha! Iiiiiigav on!

Temperatuur keskpäeval - 11 kraadi.

Kell 19.00 on juba -17 kraadi.

Kell 21.00 on juba - 21 kraadi.
Liberecis (Tšehhi) sprindivõistlustel mäenõlvad rohelised, temperatuur +6 kraadi.

esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Uue aasta algusest

Uus ja natuke nagu teisem aasta on juba kolm päeva kohal olnud.

Esimesed euro-muljed.... Uudishimu ajas juba 1. jaanuari hommikul internetipangas kontojääki vaatama. See oli kole! Sellise numbri nägemine oli ikka natuke ehmatav küll, mis sellest, et konventeerimise kurss oli teada. Ikkagi oli kontol toime pandud koletu röövimine :)

Poodi pole veel sisse astunud. Mis on ka hea. Tervelt kolm säästupäeva juba kasumis! Viimased kroonid ja krooni-sendid tuleb veel millekski materiaalseks muundada. Ilmselt suuname sel puhul tähelepanu tiibadega pugudele ning ostame Oru poest neile sihvkasid. Õnneks on ikka veel selliseid väikesi poode, kus kliendile kaalutakse kaupa just rahale vastav kogus.

Ilm...
Temperatuur kogu päeva enam- vähem -10 kraadi ümber. Sajab. Lund muidugi. Lakkamatult sajab. Tänane lumesadu oli selline, mille kohta sobiks öelda: imeilus. Aga vot ei ütle! Seda lund on juba talumatult palju. Kui nüüd ülejäänud talve jooksul rohkem lund ei sajaks, võiks selle talve ju veel välja kannatada, aga.... looda sa.
Meie kohal oli külatee ikka jube-jube. Kuskil allpool märkisin, et plaanisin selle laiust lumelabida varrega võrrelda. Ilmselt keegi helistas, kuhu vaja. Nüüd on tee nii korras, kuivõrd see selliste ilmastikuolude puhul võimalik on. See-eest Oru-Kolu vahel oli tee selline, mille kohta uudistesaadetes öeldakse "läbimatu". Ainult üks jäljerada. Kui teine auto vastu juhtus tulema, oli üksteisest möödumine paras täpsusmäng... Loodetavasti homseks on sinna mõni sahk saadetud.

Pildil selleks talveks kaks õisikuvart kasvatanud kuuking.

neljapäev, 14. oktoober 2010

Kolletamispäev

Läbi aastate on kolletamispäev siin meite kandis olnud selleks tärminiks, millest alates võib öelda, et mets on raagus. Tänavu veel ei ole. Vähemalt haavad meie metsas on veel kollased. Uue pargi noored haavad on veidi teist tüüpi - nende lehed lähevad kiiresti pruuniks ning praeguseks ajahetkeks on puud täiesti raagus. Nädala alguse tormituuled rappisid meie suuri vahtrapuid üsna armutult ja nii on nemadki nüüd kurvalt lehetud.

Kuidagi järsku on ilm pimedaks ja hilissügiseselt süngeks muutunud. Praegu sajab midagi vihma ja lörtsi segu moodi ollust ning tuul mühiseb ümber maja üsna koleda vihinaga.

Kuid on olnud ka hullemaid kolletamispäevi. Aastaid tagasi oli tänase kuupäeva hommikutundidel paks lumi maas ning veel eelmisel päeval peenras säranud daaliate õied piilusid lumest välja üsna ehmunud ilmel.

Tänane tööpäev oli tavalistest päevadest veidi erinev- lapsed tegid selgeks, et täna kohe mitte ei sobi tavalist tõsist tööd teha. Noh, eks me siis võtsimegi natuke kergemalt - pidasime väikest viisi pidu, maiustasime ja arutasime muidu tähtsaid ilmaasju,
Väga vahvalt õnnestus ajaloos jumalate joonistamine. (Millegipärast tahtsid kõik tingimata Anubist joonistada). Eesti keeles lõpetasime piltjutustuse. Pidin vastama õpilaste üsna trotslikule küsimusele: "Miks üldse inimesed raamatuid lugema peavad?" Esimese üllatusega ei osanud selle peale nagu midagi öelda. Siis jutustasin lastele loo kilplastest, kes mäe nõlval metsa langetasid ning rasked palgid õlgadel mäest alla tassisid (lapsed kujutasid väga hästi ette, kui raske säärane töö võis olla). Siis aga keegi komistas ning õlalt maha kukkunud palk veeres mäest alla. Lapsed turtsatasid üsna põlastavalt, kui kuulsid, et kilplased nüüd suure hurraaga kõik mäe jalamile tassitud palgid taas mäkke vedisid ning siis mäest alla veeretasid. Minu jutustusele pani "punkti" pärast hetkelist vaikust lausutud otsus: "Lollakad!" Nüüd sain võimaluse lahti seletada võrdlus "nagu kilplane" ning ühtlasi teha laste jaoks väga ebahuvitav avaldus, mille kohaselt just raamatute lugemine rikastab inimeste sõnavara ning keelepruuki.
Inglise keel oli mõlemal klassil ainus "karm" tund, kus hinnaalandust ei olnud ning homme ootab neid ees test (koos kaasneva hoiatusega, et ei ole enam mõtet oma veerandihindega mängida - hinde parandamise aega ei pruugi eriti jääda). Loodetavasti on lapsed tublid veerandi lõpuni ning mingeid ootamatuid ekstsesse ette ei tule.

teisipäev, 5. oktoober 2010

Selle sügise viimane lõkketegu


Üheks talve vastu valmistumise operatsiooniks oli sõidutee ääres puude korrale kutsumine, et oleks, kuhu lund lükata. Õhtu oli ilus ja päikesepaisteline. Nii võtsimegi okste põletamise ka kohe ette. Kuuseokkad tekitavad efektselt tupruva valge suitsupilve.


pühapäev, 3. oktoober 2010

Oktoobrikuu esimene pühapäev

Alati on kole kahju, kui üks puhkepäevadest töö juures ära kulub. Üks asi on üritus töö juures, teine asi on käia lihtsalt kuskil üritusel.

Mihklilaat lõppes minu jaoks üllatusega - auto ei suvatsenud käima minna. Jälle see starter jupsis! Mehed lükkasid künkast alla ja nii ta käima läks. Koju sain. Seisma jätsin sissesõidutee otsas keldri juures. Noh et juhul, kui ikka käima ei lähe, siis on võimalik jälle lükata. Nüüd on masin remondis ja mul asendusauto. Ikka seesama, mis talvel. Pisike, kerge ja üldse selline ..... kahtlane. Ütleks, et kuidagi nagu .... kergemeelne :) Ma ei hakanud mitte vaatamagi, kas tal, põrgulisel, üldse viiendat käiku on. Kulgesin niisama punktist A punkti B. Venides. Tasa ja targu.

Tööplaanid on tänase seisuga viimane kui üks tehtud õppeaasta lõpuni. Ei meeldi mulle see plaanide tegemine ja nii saigi kõik korraga ette võetud. Milleks seda saba mitu korda raiuda, kui ometi saaks ühe hoo ja hoobiga asi joonde aetud.

Mis siis järgmisel nädalal ees ootab? Ähh! Haridusfoorum reedel. On kah päev leitud! Viies tund lõpeb kell üks ja nii pole mõtet paariks tunniks koju sõita. Asjatu bensiinikulu ja lisaks on ikka ääretult raske end reede õhtul uuesti tagasi kooli ajada. Seega üks ütlemata pikk ja veniv nädal tulemas.
Näis, mis seal siis räägitakse. Kui räägitakse.
Ma ei kannata koolitusi ja neid foorumeid, kus mängitakse. Igasugused rollimängud on täiesti vastukarva. Tsirkus ei meeldi ei reaalselt ega koolituse nime all tehtuna. Paari korda mäletan, mil ei jõudnud end ja oma tobedat kohusetunnet ära kiruda, et seal oma aega sai raisatud.

Ja kui kalender ikka õigust räägib, siis tegelikult on veel vaid kolm nädalat esimese veerandi lõpuni.

pühapäev, 12. september 2010

Pühapäev

Hommikul pahaaimamatult e-Postimeest avades kukkus suu ehmatusest lahti. See pole võimalik! Aga kahjuks ikka vist on... Kuulitõukaja Taavi Peetre on järjekordne noor Eestimaa mees, kelle vesi võttis. Kohutavalt kahju!

Kõige koledam, et see oli juba teine samalaadne surmateade ühe nädala sees. See on ikka liig mis liig!

Kahjuks kujunes ka tänane puhkepäev selliseks, et metsa ei saanudki. Ega siis muud - jälle oma parki! Ja seenesaak ikka endiselt suur! Sellegipoolest tahaks metsa. Just männimetsa. Lapsepõlve seenemetsad jäid Klooga kanti ja saagiks olid seal imeilusad männiriisika - seenenööbikesed. Ma ei tunnista ühtegi teist seent marineerimise kõlbulikuks.

Mis siis veel tehtud sai - pumbamaja korrastatud. Purgid, mis heauskselt olid jäetud õunamahla ootama, said nüüd talvekorterisse pakitud. Mida ikka ei ole, need on õunad. Väikesed ubinavissid kukkusid maha ja nii ta läks. Põud.
Prahti sai põletatud.
Tänane ilm ei olnud eilse vend - soe ja päikeseline ning parajalt tuuline. Kolm masinatäit hilpe jõudsid peaagu ära kuivada, alles vastu õhtut hakkas udutama.

Ühe pildi tegin ka. Mulle nii väga meeldivad kikkapuud, kui nad on roosasse pitsivahtu mähkunud.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmajaam sooja ja mõnusat varasügisest ilmakest. Saame näha!

laupäev, 11. september 2010

Vihmane laupäev

Tööpäevad mööduvad nii kiiresti ja 100% töötähe all, et muud huvitavat nagu polegi praegu. Neljapäeval uurisime e-kooli ning siis leidsin, et kui juba on pikalt koolimajja jäädud, siis võiks ka vihikud siinsamas üle vaadata. Mis neist ikka koju vedida.
Lõpuks jäin hullult hilja peale ja pidin kribinal-krabinal oma kodinad kokku korjama, et enne minema saaks, kui hariduskomisjon majja tuleb.

Reedel oli ilus, justkui matkapäevaks tellitud ilm.

Tänase päeva kohta oskasid ilmaennustajad väga täpse prognoosi anda: lauspilves ja kuskil peale ühtteist hakkas ka sadama. Ja sajab kohe ikka kõvasti!

Lugesin vallalehte ja leidsin sealt ühe sobiva kuulutuse. Aga kahjuks ei saa mitte katsetadagi - hetkel on kohustusi, mis vajavad täitmist...

Kangesti tahaks metsa seenele minna. Üksi ma ei lähe, aga kahekesi minekuks aega ei ole. Aga õnneks on meil kaks parki! Ja oi, küll seal on seeni! Minu lemmikud on roosad narmalised kaseriisikad. Lisaks on seal hullult palju mingeid puravikulisi. Määraja järgi hääd söögiseened. Nimi ei jäänud meelde. Nii saigi eile tehtud seenekastet. Õige hea tuli välja! Panin ka rohkelt paprikat seente hulka.

Täna on küpsetamise päev: lahtine seenepirukas, õuna-kakao-kaneelirull, porgandipirukas. Nämma :)

pühapäev, 22. august 2010

Pühapäeva hommik

Öösel on meite kohal olnud vihmapilv! Ja isegi nii tugevasti on sadanud, et vahtra all on kõnnitee märg. Praegu on taevas täiesti pilvitu. Tuleb vist ka suht normaalse temperatuuriga päev.

Kaks viimast päeva lihtsalt olin. Ei teinud midagi märkimisväärset. Vedru on täiesti maha käinud ja kole väsimus on kallal. Suvi läbi sai rassitud, aga nüüd lõpuks on viimanegi tahtmine miskit korda saata .... kadunud. Järgmise nädala teises pooles vaja juba tööle ka minna. Eks see peatselt tööle minemise sundus on ka üks meeleolu ja töötahte hukutaja.Tööle minemine tähendab sügise saabumist. Sügis ja talv on aga aastaajad, mida ma ei salli. Kohe üldse mitte.

Hommikul küpsetasin kaks banaanirulli põhja ning panin pärmitaigna kerkima.
Sünnipäevalapsel täna vaba päev ja asus kohe usinasti terrassi karkassi materjale valima. Saaks ikka enne sügise saabumist asjaga ühele poole!

neljapäev, 19. august 2010

Püsikupeenardest

Varahommikul kõigest 13 kraadi. Vähemasti tundub, et tuleb väheke valgem päev, kui eilne - taevas on poolpilves.

Eile õhtul oli viimaseks tööks pika peenra ümberkorraldustega tegelemine. Pooleli jäi. Vaja ju kord päevas ka uudiseid vaadata ning "Õhtusööki viiele" ei raatsi ka vaatamata jätta. Saate lõppedes tuli aga konstateerida fakti, et õues enam tööd teha ei saa - pime. Seega on õues toimetamise aeg lühenenud tervelt kaks ja pool tundi. Katsu siis miskit ära teha!

Ei tea, kas siilikübar ongi selline taim, mille puhmas kergesti osadeks laguneb, aga ühest purpur siilikübarast sai nüüd kuus puhmakest.
Püüan püsikud istutada nii, et vahelduksid suve algupoolel ja suve teises pooles õitsevad taimed.

Olen juba mõnda aega isekeskis mõtisklenud püsilillepeenarde üle. Kui hakkasin selles talus iluaeda rajama, oli püsililli väga vähe. Kevadeti märtsikellukesed, nartsissid ja tulbid. Suveks külvasin erinevaid suvikuid. Miks polnud püsikupuhmaid? Paljude aastate tagant mäletan, et ema sai kuskilt ilusa säravroosa astilbepuhma (meie suur lemmik). Küll see puhmas oli kohutaval kombel umbrohujuurtega läbi põimunud! Harutasime puhma peaaegu algosakesteks. Tundus, et saime puhtaks, aga kui olime taime maha istutanud, selgus, et ikkagi on rohkem orasheina kui astilbet. Ja mis kõige jubedam, umbrohud hakkasid salakavalalt ka peenras paljunema. Tulemus - astilbe sai välja kaevatud ja kole küll, aga ära põletatud. Lisaks tuli veel suur osa peenrast "pea peale" pöörata. Lisaks sellisele šokile olin näinud paljusid püsikupeenraid, mis väga sarnanesid meie õnnetu astilbega. Sõnaga - ma olin täiesti kindel, et püsikuid ma oma aeda ei muretse, sest nende alla ja sisse kogunevad hullud umbrohud, millest lahti ei saa ja ilu asemel on ainult õudus, mis perenaisele au küll ei tee. Lisaks olid nähtud peenardes taimed üksteiset läbi kasvanud ja üldse hooldamata ja õnnetus seisus. No pole ju selline asi stiimuliks, et püsikupeenart rajada!
Proovikiviks sai Imepeenar, mis ekstreemsesse kohta rajamise tõttu sellist nimegi kannab. Alguses kasvasid seal suvikud. Siis pikkamööda hakkasin katsetama kaheaastaste taimedega. Hakkama sain! Iga suvega ikka paremini. Kuna "enesetesti" tulemustega jäin lõpuks rahule, muutuski Imepeenar püsikupeenraks. Sellele lisaks ka pikk peenar ja Naadipeenar (milles siiani kipuvad naadid pead tõstma, kui seal pidevalt valves ei oleks).

Õhtul, kui väljas enam toimetada ei saanud, otsisin internetist ühe teatava aiandusalase märksõna abil infot ja juhendeid ning sattusin huvitavale materjalile. Mulle üldiselt meeldib, kui varjunime taga on ka reaalne inimene oma nimega. Tundsin fotol ära kuuseheki varju rajatud suure hostade istutusala ühes lõunaosariikide ilusas aias :). Minu silmis imeinimene sai lisaks varjunimele ka päris nime! :D

kolmapäev, 18. august 2010

Sügisenäoline kolmapäev

Tänane päev on juba väga sügise nägu - hallides pilvedes, niiske ja hämar. Natuke nagu tibutab ka.

Tänased tööd:

  • meeste tööde nimekirjast on valminud teine terrassipost

  • ära õitsenud ja ennast ammendanud suvelilled peenrast välja kaksatud

  • osa toalilledest ümber istutatud ja tuppa tagasi kolitud
    Edasi läks põnevamaks.

  • alustasime kivikangru tuunimisega
Tuunimine jäi pooleli. Mõnel meist on vallaasju ka vaja vahepeal ajada.
  • paprikad tükeldatud ja sügavkülmas
  • petersellilehed tükeldatud ja sügavkülmas
  • okste põletamine