Kuvatud on postitused sildiga kevad 2011. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kevad 2011. Kuva kõik postitused

laupäev, 28. mai 2011

Laupäevased tegemised

Reede hilisõhtul said hiina kapsa taimed maha istutatud.
Laupäeva südapäevaks on kartulivagude kõrvale istutatud peakapsa ja lillkapsa taimed. Vagude pikkuseks on 85 sammu (mitte meetrit).
Imepeenar korrastatud.
Kasvuhoone rohitud.

Ilm on nii- ja naamoodi. Hommikul pesu kuivama viies sadas vihma. Siis oli lihtsalt pilves, siis täiesti selge. Praegu poolpilves. Tuul on väga vali. Kui nüüd sellele tuulele lisanduks veel ka kajakate kisa, võiks arvata, et elame kuskil mere ääres.

Pärastlõunaks pole temperatuur 14-st kraadist ülespoole tõusnud.

No ei jõua ma kogu aial(?), õuealal(?), kinnistul (?) nädalavahetuse jooksulgi mitte tiiru peale teha! Ilmselt on siin põhjusena kaks valikut: a) maa-ala on liiiiiiiga suur; 2) töövõime ja -jõudlus jätab kõvasti soovida. ... Ilmselt nii ühte kui ka teist.... Aga oodaku ta (aed) veel üks nädal - siis saab kogu energiaga "peale lennatud". Nojah, muidugi ei tohi siinkohal ära unustada kahte eksamit, kus komisjonis tuleb olla. Seega - kaheks päevaks katkestatakse mu puhkus. Seda ei tohi mitte ära unustada!

Uuelt istutusalalt leidsin mõned uued üllatajad:
Uued laugud on kasvama läinud - õisikud on avanema hakanud.Imepeenras õitseb üks selline iiris.

esmaspäev, 23. mai 2011

Esimene tõsisem padusadu

Klassi aknast välja vaadates avanes uhke vaatepilt, kus front tuli sirge jutina üle taeva, vedades enda järel hiigelsuurt ja tumesinist äikesepilve. Ja kus siis tuli padukas! Äike jättis endast küll paremat soovida, aga asja ajas ära. Koju helistades selgus, et padukaga oli kaasnenud ka rahe üsna suurte teradena. Selline uudis tegi aga veidi murelikuks, kuna eile said noored taimekesed peenardesse istutatud. Koju jõudes rohetasid hästi kastetud ja hea tervise juures taimed kenasti vastu. Pole hullu midagi!

pühapäev, 22. mai 2011

Väga mõnus nädalavahetus

Ilm on kenasti soe ja päikeseline püsinud. Mõtlesin, et panen nädalavahetuse tegemised kokku, aga nüüd tundub, et mõni asi võib sootuks meelest ära minna.

Kõige olulisem - pühapäeva hommikul olid pääsukesed meie õue peal! Piilusid kuuri pööningule ja küüni alla. Nende lindude nii hiline saabumine hakkas juba muret tekitama. Rukkirääk on ka kohal, ainult peoloom-Leo on endiselt saabumata.

See pildil olev lill on sibullill. Aga kas ta on toataim või ikka õuetaim? Tahaks ta ikka õue istutada.Pumbamaja vundamendi ümbrus sai lahti kaevatud - vaja soojustus paigaldada. Viimastel talvedel on juba -10 kraadist kõrgemgi temperatuur pumbamajja sisse läinud. See jama tuleb likvideerida.Peaaegu kõik lillepeenrad on üle käidud. Ainult uus kiviktaimla on pooleli (on teine ikka kole suur küll) ja Imepeenras on ainult alpi astrad üle vaadatud.

Kannatus sai otsa - istutasin suvelilled välja ja püsikutest lavendli-titad ka. Pikk peenar on nüüd enam-vähem üleni püsikutega kaetud, ainult mõne üksiku suviku pistsin lagedamatesse kohtadesse.
Ja nagu arvata võiski - kooli lilleaeda pole mul tänavu mitte midagi viia. Seekord siis sedaviisi.

10 ämbrit kompostimulda lisandus kõrvitsate istutuspaika. Kõrvitsataimed ise peavad veel kasvuhoones kükitama - nad on piisavalt suurtes pottides ja saavad hakkama.

Talvel on linnud jälle mõned päevalille seemned kasvuhoones maha poetanud. Istutasin kolm päevalilletaime põllule kapsavagude otsa.
Kapsataimed ise on veel kasvuhoones. Alles see oli, kui vaatasin neid idulehtedega taimehakatisi ja kahtlesin, kas nad ikka mai lõpuks või juuni alguseks istutussuuruse kätte saavad. Saavad küll! Juba praegu on teised parajad suured.

Kartulipaneku ajal murdus üks ilus idu ja katseks sai see vette pistetud. Nüüd on latv roheline ja juured all - istutasin selle katsetaime kasvuhoonesse. Ahjaa - kolleeg jagas mingeid imelikke kurgiseemneid, pidavat India kurk olema. Pildil küll need pallid kurke ei meenutanud, aga noh, elame, näeme. Needki seemned said kasvuhoonesse uue viinapuu lähedusse. Ma küll ei kujuta ette, mis sellest kasvuhoone-majandusest tänavu saab - see on nii hullult üleasustatud, et oi-oi-oi...

Murutraktor müdises tunde - kohe teisem on see vaatepilt. Kuigi jah, võilill peab peenikest naeru ja upitab oma õied muru seest välja juba paar tundi pärast niitmist.

Õunapuudel on üle mitme-setme aasta jälle rohkelt õiepungasid. Krügeri tuviõun on meil see kõige varasem õitseja. Teistel õied alles kinni. Loodetavasti jääb ubinaid puusse ikka ka - nii väga tahaks õunamahla teha.Rootsi Tee ääres on üks ise kasvama hakanud punase sõstra põõsas, mis tänavu on õitesse mattunud. Selline pilt avaneb silmade kõrgusel - see põõsas on ikka väga kõrge.Kuuris sai ka toimetatud. Nädala sees pole mõni üldse suuteline õhtul kodus tööd tegema.... ja nii tuligi minna lõhutud puid riitadesse laduma. Ikka koguneb neid puid!

Väga mõnus on ka lihtsalt istuda, nautida rohelust ja kuulata linnulaulu. Tõrvatilgaks meepotis on aegajalt kostvad heledad laksud, mis enamasti ühe sääse teise ilma saadavad (neid vereimejaid on sel suvel kuidagi hirmpalju.)

Oli väga mõnus nädalavahetus! Mitte kordagi ei mõelnud töö peale - see on juba puhkuse tunnus! Füüsiliselt küll rampväsinud, aga vaimselt-emotsionaalselt puhanud. Suvi on tulekul!

kolmapäev, 18. mai 2011

Tuuline ja jahe

Täna oli lühike päev ja plaanisin hakata suvelilli välja istutama, aga jäin siiski kõhklevale seisukohale - justkui ikka liiga jahe on veel. Tuul puhub või sea püsti ja ega see termomeeter ka just eriti palju üle kümne kraadi ei näita. Jahe mis jahe! Samas oleks vaja ülevaadet, kui palju omale taimi mahub ja kas töö juurde peenardesse ka midagi jätkub. Igal aastal on jätkunud, aga tänavu tundub see asi natuke kahtlasena - seemnete idanevus oli kohati ikka väga madal.

Tegin hoopis mõned pildid. Taevas peegeldub jõel eriti selgelt ja puhastes toonides.Sauna taga vanas pargis leidsin suure üllatuse - metsmaasikas õitseb!Kunagisele maasikapõllule istutatud kuuse- ja männititad on mõne aastaga kenasti kosunud ja esimeste istutusjärgsete aastate vindumine on nüüdseks läbi. Tänavused kasvud peaksid juba julgelt üle kõrreliste ulatuma. Oh seda ajanappust! Tegelikult tuleks paar korda suve jooksul istutusridade vahel trimmeriga ka vehkida - jääks ilusam üldmulje.

pühapäev, 1. mai 2011

1. mai

Da zdravstvujet pervaja maaja!

Ilm on jahe, et mitte öelda - külm. Prrr! Viu-viu-viu, ei tahhaaaa õue minna! Aga midagi pole teha, - naada, Fedja, naada!
Pikeerisin ära hiina kapsa ja lillkapsa taimekesed. Noh, kui enne saaki ei saa, siis oktoobris ikka saame :)

Seemnekartuli asjus sai kaupa tehtud, see asi saab korda.
Kui nüüd nii natu-natukenegi uskuda kõiki posijaid, rohkem või vähem tarku ja takkatippu veel NASAt ka, siis..... arvetades koleda ähvardusega sattuda varsti paugupealt 19. sajandisse, tekkisid mõned mõtted.... See on see asi, et "never say never". Kunagi aastate eest sai tehtud kindel otsus - põllud istutame puid täis - ja ei mingit (poti)põllundust enam. Kanakasvatuse ja sekasvatuse oskused (niipaljukest, kui neid üldse kunagi oli) on rooste läinud. Mõtlesin isegi välja koha, kuhu teha kanaaed, kuhu põrsaste aedik. Tegelikult tänu sigadele me oma aiamaa üldse saimegi. Mitu aastat pärast sigu polnud meie peenardes mitte ainumastki juurumbrohtu. Nüüd aga..... oo õudust! Sigadega on see hää lugu, et kevadel võtad põrsikud, suvel teised kasvavad ja enne talvekülmade saabumist saab nendega ühele poole. Aga kanad? Kus need ületalve pidada? Kuskile talusse talvituma saata? No ei! Teiste seljas liugu laskma ka ei hakka! Supipotti? Eeee.... vaja natuke mõelda. Tegelikult on mõtlemise aega kohe üsna pikalt.... :)
See selleks.

Arvestades tõsiasjaga, et kätte on jõudnud maikuu, lehekuu, käisin puude-põõsaste "lehemajandusega" tutvumas.
Must sõstar:Punane sõstar:Karusmari:Toomingas:Kask:Lehis:Kikkapuu:Jasmiin:Esimesed lilled on ka istutatud. Kosel on tõeline kirvehind! Hansaplantis on palju-palju soodsam, nagu hiljem selgus!

laupäev, 23. aprill 2011

Vaikse laupäeva hommik

Ega see hommik meil vaikne ei ole küll. Iga vaba päev tuleb ära kasutada 100%-liselt ja nii on meie õue peal ka kärinat ja mürinat küllaga.
Aga leivategu sai eile hilisõhtul tehtud! Tea nüüd, kas miski viga on taignas, ahjus või küpsetamise tehnloogias, aga miskipärast on leivapätsid pealt lõhki rebenenud. Aga süüa sünnib küll!Comeniuse projekti kolleeg Soomest kinkis väikese plekkämbri, milles kilekott mullaga ja lillesibulad. Nüüdseks on kingitus niisuguseks kasvanud. Aitäh, Maarit!Noh ja paneks siis krookuste pildi ka üles, muidu saab nende õitseaeg vasrti ümber. Rohkem meil krookusi polegi. Mullu kevadel said nad ümber istutatud, nüüd on õied vähe suuremad ja ilusamad.

reede, 22. aprill 2011

Reede, 22. aprilli toimetused

Täna on vaba päev. Suur reede ju. Huvitav on see, et kui antakse kaks vaba päeva, siis ei jõua suurt midagi ära teha. Kui aga juhtub kolm vaba päeva järjest, vot siis on töötahe kohe mitmekordne.

Poisid, va sindrinahad, kergitasid mõlemad hommikul end kööki ajades kulme ja imestasid: "Täna ju reede. Sa tööl ei peaks olema vää?" No tere, tore! Sai neile siis veidi pühakirja sisu meelde tuletatud. Üldharivas mõttes või nii.

  • Kuna mul vaja paari kõrvitsaseemet, siis ei kannatanud enam kauem edasi lükata ja lõin kõrvitsale noa sisse. Valisin selle retsepti, mis soovitab kõrvitsatükke vee ja äädika lahuses hoida. (Päeva ajal pole rohkem aega köögis nokitseda). Las nad siis seisavad nüüd terviseks!
  • Kõrvitsaseemned mulda.
  • Riisisalat tehtud.
  • Jäätisetort, mis näeb välja rohkem nagu..... noh, aga süüa sündis küll ja üsna hästi kohe :)
  • Kuna jäätisetordi tarvis besee -teost jäi üle munakollaseid, siis sai tehtud kodust jäätist - mis osutus üliväga-megaheaks!
  • Kuna aga jäätisetordi tarvis ostsin ühe biskviidipõhja, siis jäi muidugi ka suurem osa biskviidipõhjast üle. Seega vaja veel üks tordiline kokku keerata. Sellel kasutasin toda koduse jäätise massi (külmutamata muidugi) ning mustsõstramoosi. Kiideti heaks ja pisteti hommikukohvi kõrval pintslisse.
  • Mehed saevad küttepuid.
  • Kõrvitsasalat tehtud.

pühapäev, 17. aprill 2011

Esimesed arglikud õitsejad

Sinilill Rootsi Teel
Paiselehed jõe kivisel kaldal

Pühapäeva, 17. aprilli toimetamised aiarindel

Ilm on ilus. Kuskil poole üheteistkümne paiku tuli päike ka välja. Õhukese pilvehaga tõttu on tänane päikesepaiste selline looritatud. Temperatuur kell 12 päeval 12 kraadi varjus. Kasvuhoones on suvesoe. Eksperimendi-tomatitaim on OK, aga ega öösel ju ka miinuskraade ei olnud.

Tehtud:
  • Taimede pikeerimine
  • Istutamine
  • Külvamine
  • Maasikad puhastatud, veidi väetist taimede turgutuseks peenrale siputatud
  • Pojengide ala korrastatud
  • Kasvuhoone otsapeenar korrastatud
  • Imepeenar korrastatud
  • Veel üks murulapp korrastatud

teisipäev, 12. aprill 2011

Kevad - ta tuleb siiski

Pildid on tehtud pühapäeval, 10. aprillil. Tänaseks on lund muidugi märksa vähem alles jäänud.

Puud vanas pargis leotavad "varbaid" puhtas lumesulavees.Veesilm Imepeenra kõrval. Ajutine kahjuks.Mutt ei ole looma nimi! Või kui on, siis on ta kindlasti saatanast. No küll on neil olnud tore paksu lumavaiba all külmumata mullas tõnguda ja pahandust teha. Nagu kuumaastik! Mitte jägegi murust... Et susi neid sööks! Et vihm neid kastaks!Meie jõgi on jälle kenasti veerohke. Luiged Orus põllu-järvel.Eluvaim hakkab tagasi tulema. Täna toimetasime juba õue peal. Esimene lapike murugi juba riisutud. Veidi puid lõigatud. Mulluseid taimevarsi lõigatud. Ja mis kõige olulisem - lõkkesuits tõi õue peale mõnusa kevadtööde lõhna. Aiandusaasta 2011 võib alata!

Küll need haned on ikka jutukad! Ise lendavad, aga naabriga on vaja kogu aeg midagi lobiseda. Taevaalune on haneparvesid täis!
Nägin kiivitajaid ja linavästrikku. Kuldnokk pidi ka kohal olema. Näinud veel ei ole. Ah jaa!Minu lemmikud - sookured lauglesid metsa kohal!

Kell viis õhtul 10 kraadi varjus!

kolmapäev, 30. märts 2011

Taas sadas valget lund......

Täna hommikul jõudsin napilt vallaka peale - läbi paksu värskelt sadanud lume sumpamine võttis sedavõrd kauem aega. Enne bussi sisenemist tegin ka ühe pildi. Ilus, kui tegemist oleks detsembri või jaanuariga.

teisipäev, 29. märts 2011

esmaspäev, 28. märts 2011

Elame, oleme, tegutseme...

On kevad või ei ole? Ei ole. Ja kas tuleb, see pole ka veel päris kindel.
Igal juhul on viimased neli päeva tuisanud ja möllanud, et vähe pole. Täna hommikul oma kohustuslikku a 3 km kõmpides tuli üsna uhketest tuisuvaaludest üle ukerdada.
No ma ei tea, mis imepaikades elavad need aiandajad, kes juba lumikellukesi presenteerida saavad ja rooside talvise tervisliku seisundiga kursis on.... Ma saan ainult näpuga näidata, et jah, roosid on kuskil seal... paksu lume all.

Läbi aastate on sookurg meite maile saabunud 22. ja 25. märtsi vahel. Hiljemalt 26. märtsil. Praegu aga..... isegi põldlõokest pole. Ja kuhu tal oleks ka jalgu toetada? Jäätunud lumeväljadele? Vaevalt. Eile möödunud aasta loodusvaatlusi lugedes selgus, et täpselt aasta tagasi oli kohal isegi kiivitaja. Varasematest saabujatest rääkimata. Ometi oli ju ka see eelmine talv pikk, külm ja lumerohke.
Täna õhtul klassis tööd tehes kuulsin, et pargis tegi rähn "kuik-kuik". Ei miskit muud kevadet meenutavat häält!

Igal juhul on õõõõõudne talvetülpimus peal ja selle vastu on ainus ravi - marss soojemale maale! Sinna, kus pole mitte suvekuumus, vaid normaalne kevad. Laupäeva varahommikul see reis algabki. Comeniuse projekti viimane kokkusaamine. Mis aga tähendab, et oi-oi-oi..... see ei saa kerge olema. Igal juhul oleme me peaaegu valmis, et välja panna oma tööde näitus (pildid nendest plakatitest-albumitest tulevad hiljem).

Reis on pikk, väsitav ja pingeline. Kogu lugu tipneb Dante "Jumaliku komöödia" esitusega.

Kõige muu hulgas tuleb õpilastele järgmise nädala tunnid ka ette valmistada. Suuremas osas on see töö juba ka tehtud, vaid neile kõige pisematele tuleb midagi põnevat leida. Aga noh, küll seegi tehtud saab.

Kui mõnda aega tagasi Thela arutles teemal "Elu võimalikkusest maal", siis võin ma tema arutelu täiendada omapoolse tõdemusega, et elu maal on pea võimatu, kui ei ole neljarattalist pereliiget...

esmaspäev, 21. märts 2011

Kevade esimene päev

Ilm on kergelt pilves. Aeg-ajalt piilub mõni päikesekiir ka alla paksu lumega kaetud maale.

Saatsin Susanale sünnipäevatervituse. Ta oli öösel vastanud ja mis selgus - ta oli veetnud perega koos terve päeva Atlandi ookeani ääres rannal. Õhutemperatuur oli olnud ...... +26 kraadi!!!!!!!!
Ega´s midagi - tervitusi -4 kraadiga lumme uppunud Eestist :((((

Varem ikka arvasime, et vaatamata külmale talvele ja vastikult porisele sügisele elame heas kohas siin maamuna peal. Ei tea midagi! Alles see oli, kui Soomes maa värises ja tervelt 2,8 magnituudine oli see värin. Kui palju me nüüd selle jumala selja taga oleme, see on küsitav. Vaevalt, et maavärinad riigipiire tunnustavad. Tsunaamide ohtu ehk tõesti pole. Läänemeri väike ja madal, Taani väinadest midagi ägedamat läbi ka ei mahu. Hää seegi!

Kui kevadisi-suviseid riideid võib aprilli alguses Itaalias vaja minna, seda ei oska praegu küll välja peilida. Ilmaprognoos, mida jälgin, näitas eile Isernias maksimaalselt 15 kraadi. No võib-olla oli tegelikult kuskil 17-18 kraadi.

laupäev, 12. märts 2011

Laupäeva, 12. märtsi tegemised

Pikeerisin tomatitaimi, tegin paar lilleseemnete külvi - siis sai aga muld otsa.

Eile tegin Liilia retseptikogust leitud Brita-torti. Oh sa juttas! No oli see vast maitsev tort!
Täna küpsetasin teist korda tavalist saia. Algselt oli plaan õppida leiba küpsetama, aga siis leidsin saia tegemise õpetuse ning valisin hakatuseks selle.

1 suur (röstsaia mõõtu) sai:

450 g nisujahu
1 tl soola
1 pakk kuivpärmi
3 dl sooja vett

0,5 dl õli
1 spl vedelat mett
1 muna


Sega jahu, kuivpärm ja sool. Sega mõõtekannus soe vesi, õli, mesi ja enamus lahtiklopitud munast (jäta veidi muna määrimiseks). Kalla kuivainete hulka ning sega ja sõtku ühtlaseks.
Kata tainakauss puhta köögirätikuga ning lase soojas kohas kaetult umbes 30 minutit kerkida.
Sõtku tainas kergelt läbi, vormi piklikuks pätsiks ning tõsta küpsetuspaberiga vooderdatud 30 cm piklikusse leivavormi. Lase veel kaetult 30 minutit kerkida.
Pintselda saiapäts pealt ülejäänud munaga ning küpseta 200-kraadise ahju allosas 30-35 minutit, kuni sai on kenasti kerkinud ja pealt kuldne.
Lase rätiku all jahtuda.


Ma tegin kolm saia (kolm vormi mahuvad täpselt elektripliidi küpsetusplaadile).
Kuivpärmist ei tea ma midagi. Kolme saia jaoks kulus 1 presspärm (see suurem).
Mee asemel panin õige veidike suhkrut.

Esimesel korral tundus väga võõrana pärmitaigna tegemine veega. Lisasin siis sortsukese piima ka (noh, kasvõi "lõhnaks" või nii). Täna tegin puhtalt veega, nagu retsept ette nägi.
Kas nüüd sellest või millest iganes, aga tänane saiategu õnnestus paremini ses mõttes, et sai on paremini lõigatav. Esimesel korral oli sai nii õhu-õhuline, et olime lõikamisega püstihädas.

Aga see sai on ikka hää küll!
Järgmiseks tahaks ikkagi katsetada leivateoga ka. Siin on aga suurimaks takistuseks-probleemisks juuretis... Kust seda saada? Kuidas seda teha? Kui saaks ise juuretist teha, oleks järgnev leivategu vaid ettevõtmise asi.
Aga varem või hiljem selle tembu ära teen küll!

neljapäev, 10. märts 2011

Ära karda talve,...

....karda talve poega.
Ja õige ta on. Tulebki karta.

Juba eile kulges autoga sõitmine väga vaheldusrikkal teel. Kohati oli asfalt kuiv, kohati olid ääretud-põhjatud veeväljad (lumevallid ei lase sulavetel ära voolata), kohati tuli sõita/"ujuda" jäärajal..... ja mis kõikse koledam - ei tea kust, aga ühel hetkel oli auto nina ees suur ja kõrge tuisuvaal. Joonelt üle sõidutee.
Ja õhtul ning öösel ulgus õues selline torm, et aeg-ajalt käisin ukse peal vaatamas, kui suured on tormikahjud. Vahtrapuud ju sellised suht rabedad.

Noh ja hommikul hakkas action jälle otsast peale. Meite külatee oli absoluutselt perfektses korras, kuni Oruni samuti, aga vot siis hakkas peale... Oru 1km ja Sepiku vahe oli nii hullusti täis tuisanud, et tea, kas talvel sellist nalja üldse juhtusin nägema. Kõige hullem oli prügimäe teeots, kus sõitmiseks oli üks jäljerida, renni laiuseks napp auto laius ja nii me siis kulgesime. Vastu sõita soovija ootas, kuni teisel renn läbitud ja läks siis ise.

Veidi enne Äksi peale keeramist nägin tee peal üsna uue näoga autot, mis miskipärast oli leidnud, et üsna asjakohane oleks vahelduse mõttes rattad taeva poole keerata. Seisis teine seal risti üle tee, katus lõsakil-loppis auto raskuse all. Kõik autod möödusid sellest õnnetust väga aeglaselt, et näha, kas abi vajatakse. Õnneks oli juhil õnnestunud end mingil moel küljeaknast välja vinnata. Tellis parajasti abiväge kohale.

Töölt tulles oli rohkem aega vaadata, mis siis õigupoolest oli juhtunud. Too auto oli kõrget lumevalli mitu korda ramminud ja alles siis selili keeranud ning vakka jäänud. Ja ilmselt nägin ära ka põhjuse - üks ratas sõitis puhtal asfaldil, teine ratas "ujus" pehmes lumeplödis. Kui nüüd lisada neile oludele paras annus üleliigset kiirust, siis nii ta läks...
Muidugi olid koju sõitmise ajaks teed korralikult lahti lükatud.

Pärastlõunal ilm päikeseline, tuul suht tugev, õhutemperatuur +4 kraadi. Kevad - ta tuleb siiski.
... Aga kuhu see lume sulamisest tekkiv vesi ära paigutatakse???

pühapäev, 6. märts 2011

Päikeseloojang märtsikuu algupoolel

Kell on 17.50. Pilt on tehtud välguta. Tegelikult nii hämar veel ei ole. Aga taevas on küll intensiivsetes toonides, kuigi pildil ehk veidi liiga kollane. Tegelikult on taevas pigem fuksiaroosa .

laupäev, 5. märts 2011

5. märtsi varahommik

Kella poole kuue paiku oli taevas veel selge, kuid kella seitsmeks oli ilm üsna pilves. Hiljem vilksatas vaid hetkeks paar päikesekiirt lund säratama, kuid nüüd on ilm jälle morni näoga.

Meie linnurestoranis käib vahel hommikuti ka orav. Ega tema vist sihvkadest suurt ei hooli, aga vot kamaratükk on see peibutis, mis metslooma otse maja ukse ette toob.

neljapäev, 3. märts 2011

Tuiskab!

Täna, 3. märtsi hommikul on ilm pilves, taevas on vajunud suisa puude latvadeni. Vimpel masti otsas on tikksirge ja näitab, et tuul puhub lõunast. Ja see tuul on ikka õite vali!

Tuiskab. Tuisuvihurid on kõrged ja üsna vihase moega. Näis, kui kinni on teed kititud tööpäeva lõpuks.