Jõulu teise püha ilm

Ilm on pehme, pärastlõunaks oli piltidega võrreldes juba sootuks teine vaade. temperatuur plussis ja jõel vesi jää peal.
Aga pildid on tehtud ennelõunal.

Küüniotsa peenar ja Kivikõrb

 Reku kimab.

 Jõel on veel jää peal. Üksikud tumedamad laigud viitavad saarma piiluaukudele.

 Reku kuulatab, kas saarmas on läheduses tegutsemas.

 Pisike roosipeenar tukub talveund.

 Alpiaiake talveunes.

 Kiviaed lume all.

Kuimetsa jõululaadal

Ravila jõulukingikambris

Kose jõuluturul

Esimene advent

Kaunist jõuluootuse aega!
Rahu, rõõmu põue, rahulikku talveund aiataimedele!

Metsaaia metsapäkapikk

Olukorrast lumerindel

Tuul on vaibunud.
Lumesadu on tihe-tihe.
Eile vedasime puukuurist suure hulga küttepuid tuulekotta, et kogu aeg ei peaks lumes sumpama. Hää oli, et selle töö ära tegime! Täna pole sellest sisselükatud jalgrajast enam jälgegi.
Praegu ei kavatse suuremat lumerookimist ette võtta. Las sajab! Ainult lindude toidumajani viskasin raja sisse.

Sahk käis.
Külatee on täpselt nii lai, nagu see ühe suht väikese traktori saha järel jääb. Miinus vallilt tagasi veerenud lumi.
Oh sa juttas, kus sissesõidutee otsas oli vall! Pelgalt lumelabida laiuse tunneli uuristamine oli juba üksiti üks paras jõu- ja ilunumber!
Aga lõpuks on meil tee puhas. Kahe lumelabidaga tükk aega tubli tööd, aga tehtud ta on. Natuke pehme see teepõhi küll on, aga ju kuidagi ikka välja pusime.

Lumevangis

Lumetuisk Scarlett pole mitte "papist poiss" - möllab ja marutab, et vähe pole!
Autot varjualusest välja ei saa. Ukse saame lahti, seal hange pole (tumedam ala), aga tagurdada pole mujale, kui vaid joonelt tuisuvaalu. Ja sellel hangel on nii kõrgust kui laiust.
Otse loomulikult ei ole külateel mitte mingisugust liikumist. Ei autoga, ei jalgsi. Tee sahkamine on täiesti tundmatu teema.

Jõuluõhtu tegemisi

Vaaritamine võttis nii palju aega, et enne jõulukirikusse minekut Liiva kalmistule me ei jõudnudki. Läheme sinna kindlasti veel vana aasta sees.

Juuru kirikusse jõudsime kella neljasele teenistusele. Juuru jõudmise ajaks oli pinnatuisule lisandunud juba ka päris tubli lumesadu.Tuhala kalmistul tuli tõsiselt lumes sumbata ja ka lumme kaevuda, et oleks koht, kuhu küünal asetada.
Selline, lumme mattunud vaikuses, on kalmistu uuem osa. Vana, kabeli ümbrusesse jääv osa on suurte puude all ning seal ei olnud orienteerumine nii keeruline.

Jõulukalender....

......käsitööhuvilistele http://www.garnstudio.com/julekalender.php?lang=ee. Hästi vahva leid!

Teine jõulupüha

Täna hommikul istun kangekaelselt teleka ees ja ootan Rain Kelgu saadet "Sõida maale". Tahaks seda sel telehooajal ESIMEST korda ka vaadata. Alati on midagi muud teha olnud. Kahjuks.

Küpsetasin suure-suure vaagnatäie lihapirukaid. Noh, et jätkuks kohe mitmeks päevaks. Ei jätkunud.....

Kudusin veel teisegi paari pruune sokke.

Esimene jõulupüha

Meie õueampel on ka kaunistatud! Ilusatest klaasjatest jääpurikatest on saanud omanäoline dekoratsioon.Päev läbi on looduskalendri metsakaameratel silma peal hoitud. Kaamera 2 on väga sea-rohkes piirkonnas. Kaamera 1 alal nägin täna vaid nelja siga. Foto on arvutiekraanilt maha pildistatud. Küll sel hetkel oli palju elajaid söödaplatsil! Arvan, et korraga oli sööma sattunud mitme karja loomad.

Jõululaupäeva pärastlõunal käisime Liiva kalmistul küünlaid süütamas. Siis tekkis mõte minna Kose kiriku asemel hoopis Juuru kirikusse. Mu abikaasa soovis kuulata endise kolleegi ja samas Magnuse klassijuhataja jutlust. Tauno on Tauno. Olgu ta siis koolis või kirikus. Vähemasti ei rääkinud ta sellise kirikuõpetajatele omase paatosega. Oli täiesti tavaline inimene.
Juuru kirikus ma polnud varem sees käinudki. See on ikka tunduvalt väiksem, võrreldes Kose kirikuga. Aga sama külm ja sama pungil täis kirikulisi.
Koju sõites läksime veel ka Tuhala kalmistult läbi. Koju jõudes olid kartulid keenud, praad soe. Poisid said oma ülesannetega kenasti hakkama.

Õhtul vaatasime telekast tavapärast "jõulufilmi" "Visa hing".

Jõulud. Minu jaoks on need pühad valguse pühad. Pühad, kus tähistame valguse võitu pimeduse üle. Päikese tagasi tulemise pühad.
Lapsed tulevad kooli alles 11. jaanuaril. Siis on päev juba õige mitu kukesammukset pikemaks veninud.
2. veebruar on minu jaoks juba aastaid olnud oluliseks tärminiks. Sel päeval on kell viis õhtul veel valge. Miks just see kuupäev? Lihtsalt sellepärast, et tol kuupäeval oli mu laste vana-vanaema sünnipäev. Istusime siis ikka pärast tööpäeva köögis laua taga ja sõime torti. Aknast jälgisime päikese loojumist. Ja panime kella viieks päeva pikkuse märgi maha.

Esimene püha. Sama mõttetu päev, nagu seda on 1. jaanuar. Süüa pole vaja teha, minna pole vaja kuskile. Ei poodi, ei tööle. Tahaks midagi kasulikku teha!!!!
Kütame kaminat ja oleskleme teleri ees. Huvitav, kas seekordne "Jõulutunnel" kogub rohkem annetusi, kui seda eelmisel aastal õnnestus teha? Ei usu! Igal aastal on eelmise aasta summa ületatud. Oletan, et seekord jääb tulemus palju kesisemaks. Ajad on rasked.

Kodused toimetused

Mõtlesin asja üle järele...
Oleks ju täiesti võimalik ennast säästa ning jõululauale kõik vajalik poest osta, aga.... Kord tegime nii, siis poisid ütlesid, et praad polnud hea ja ... ma ei mäletagi, mis veel viga oli.....

Nii ostsingi töölt tulles Oru poest lihakäntsaka ja tegin õhtul prae valmis. Rohke sinepi ja mädarõikaga.
Nüüd, hommikul panin 1l piimaga pärmitaigna kerkima. Tainas õnnestus seekord hästi, sh ka taigna sõtkumine. Tuli kenasti kausi küljest lahti.

Salatikartulid toon kööki. Jõuan need veel ka ära pesta ning potti panna. Keema esialgu ei pane. Lähen kohe Aruvalda bussile vastu. Siis arutame, kas läheme kohe otse poetretile või tahab mu mees enne veidi tööst puhata ja läheme hiljem.

Igal juhul tavapärasest jõulutordist ei pääse. Kas täna lihapirukaid ka küpsetan, seda veel ei tea. Unustasin hakkliha ostmata. Pirukatäidis tulnuks eile õhtul valmis teha.
Mingi kringli ikka teen.

Verivorsti ostan ka. Mis sest, et ainult ämm ja mina seda kahtlast kraami süüa julgeme.

Jõulud käes!

RAHULIKKU JÕULUAEGA NING HEAD VANA AASTA LÕPPU!

Pühade-eelne päev

Täna hommikul oli juba tõsiselt libe! Vähemasti vähese sõidetavusega kruusateedel. Esiklaasi kittis sõidu ajal mingit kleepuvat jääd täis. Nähtavus oli väga kaheldava väärtusega. Ühel hetkel nägin otse enda ees vastu sõitva auto tulesid. Järelikult ei olnud ma oma sõidurajal! Katsusin paremale pöörata, aga auto ei kuuletunud. Ilmselt sai teise auto juht aru, et ma olen hädas ja ta jäi seisma. Nii sain mina aega oma perutama hakanud metsalist taltsutada. Paremale pöörates oli kraav ohtlikult lähedal. Lõpuks vänderdasin auto otseks ja sain teisest mööda venida. See mu naha seekord päästis, et sõitsin kiirusega 40-45 km/h.

Koolis tegime klassid ja saali korda, jagasime laiali tunnistused ning läksime lõpuks jõululõunale.

Mitu päeva on läinud hommikul veerand seitsmest õhtul poole kümne-kümneni. Jõululauale pole üldse olnud aega mõelda. Mingit plaanigi pole tehtud!

Jõululumi meie mõisapargis

Saal ja lava on jõulupeoks valmis. Proov tehtud, kavalehed prinditud.
Ja juba hämardub...

Veel viimasel valgel hetkel tegin paar pilti.

Üks idee järgmiseks advendiajaks

Eelmisel nädalal oli töö juures laua peal üks "Käsitöö" number. Seal jäi silma üks vahva sokipuu. Tegemist oli ristpistes tikitud pildi mustriga, kus puu võra oli tikitud, puu küljes rippusid aga vahvad punased sokid.
Täna lappasin sama ajakirja Kose suures poes. Lehitsesin seda ja mõtlesin "Ostan ära!", minu teine mina oli aga järeleandmatu: "Ei osta siin midagi!". Selle teise mina sõna jäi seekord peale...
Koju sõites "töötlesin" mõttes seda mustrit omasoodu:

• Taustakangaks võiks olla kasvõi käsitööriie
• Puu teeksin aplikatsioonina
• Sokid võiks õmmelda punasest riidest (mul lihtsalt pole kudumiseks piisavalt palju punast lõnga)
• Kuidas seda sokipuud seinale kinnitada, see jäi välja mõtlemata (mu klassis on eriliselt nirud seinad). Ilmselt tuleb teha mingi puidust karkass või miskit selletaolist.
• Seda puud saaks kasutada läbi terve õppeaasta, mitte üksiti detsembrikuus.

Aga nojah, see mõte jääb esialgu pelgalt mõtteks. Kuni 1. märtsini. Siis on selge pilt, mis ja kuidas ja kas üldse...

Seniks aga - las see idee laagerdub!

Tuba on pühadeks korras, mis aga tähendab, et kõik lõngajupid, nõelad, riidetükid ja üleüldse kogu vajalik materjal on ..... jeerum, ma ei mäletagi, kuhu need kõik toppisin...

Nojah, aga teleka ees niisama ei istuta - vardad õnneks ei olnud veel kapi sügavusse peidetud. Nii saingi "Eesti otsib superstaari" finaali ajal hea jupi sokki kootud. Muideks - uus superstaar on Ott Lepland!

Ja mul on talvest JUBA villand! Tahaks, et oleks juba veebruari keskpaik ja saaksin paprika ning tomati seemned ära külvata.

Viimase advendipühapäeva toimetused

Eile oli kehv õhtu. Mehed olid kõik ära ja ma ei julgenud üksi olles eriti palju kütta. Ilmselt ikka liiast köetud ei olnud, sest isegi elutoas oli külm.
Tegeletud sai tikkimisega. Kuna menetluses olid mobiilikotid, siis oli ka natuke õmblemist - kotile oli ju ka voodrit vaja. Ahjaa! Tuba oli ikka külm küll - õmblusmasin oli põrandal ja õli nii paks, et masin ei tahtnud üldse jutule võtta. Õmmelda enne ei saanud, kui masin oli kamina ees üles soojendatud!

Tuba nii suur, et ühest kuusest on natuke nagu vähe. Toa teise poolde panin raagus oksa ja sellele ehted külge. Vahemaa kahe elemendi vahel on piisav, et nad teineteist dubleerima ei hakka. .... Vot natuke selline teistmoodi värk.

Nüüd on tuba jõuludeks kaunistatud. Mehed tundsid huvi, kui kaugel on jõulutunne.... Mitte mingit jõulutunnet ei ole lootagi enne, kui see metsik kappamine läbi saab. Seega on lootust ehk kolmapäeval. Siis kaks jõulupidude päeva läbi. Pikad jõulupühad ka ees ootamas. Õnneks seekord neli päeva järjest.

Nüüd on vaja hakata homse peo tehtud ja tegemata töid ritta ajama. Päkapikkude töötubade pärast ma ei pabista, see värk on täiesti valmis.

Vähemasti tunnistused on välja kirjutatud. Hää, et seegi töö õigeaegselt tehtud sai.

Mitte ei edene ehk loll pea on kere nuhtlus

Kui on VAJA midagi kindlasti teha, mõtteid koondada ning mingi materjal loogilises järjestuses kirja panna, vot siis on täielik must auk... ei ole ühtegi mõtet, saati siis veel loogilisi mõtteid.

Momendil istun juba tükimat aega laua taga ja põrnitsen Wordi lehte, millele olen suutnud vaid pealkirja trükkida. Aga tähtaeg tiksub.

Oleks siis miski hirmus keeruline kirjatükk! Asi kõigest klassi jõulupeo kavas. Aga.... ei kirjuta ju näidendeid, luuletusi ja laule lihtsalt ritta - vaja need asjad ka omavahel tervikuks kokku sõlmida.
Ja spikerdada pole kuskilt! Klassijuhataja failide kaust jäi vanast arvutist uude tõstmata ja nüüd häda käes - faile kätte ei saa! Vana arvuti on hingepõhjani solvunud ning ei võta mind enam üldse jutule :(

Aga tehtud see peab olema, sest homne poov on juba koos teadustamisega.

PS! Kuus väikest nõelapatja on tikitud ja kokku õmmeldud. Kui õhtul veel viitsimist juhtub olema, siis teen keerupaelad ka valmis.

Jõulurahu meite moodi

Nagu arvata oligi - ma võtan homme kaasa, ma teen homseks, mul pole millestki teha jne, jne...

Täna hakkas meil Juliaga esmaspäevase päeva visioon ilmet võtma.

Nüüd algab jõulukuu lõpuspurt:

• reedel ei saa koju enne, kui kontsert on lõppenud
• esmaspäeval ei saa koju enne, kui klassi jõulupidu on lõppenud
• teisipäeval ei saa koju enne, kui suur jõulupidu on lõppenud

Kiire! Kiire! Kiire!