Kuvatud on postitused sildiga ilm. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ilm. Kuva kõik postitused

laupäev, 29. september 2018

Mihklipäeva miinuskraadid

Täna, mihklipäeva hommikul üllatas meid kargelt külm õhk ning valge muru. Kell 7:30 hommikul oli õhus -0,7 kraadi. Maapinnal ilmselt tunduvalt suuremad miinuskraadid, kuna õu oli valge. Eelmisel õhtul niidetud murupindadel on hall eriti hästi näha.



reede, 1. detsember 2017

Jõulukuu tuli lumega

Kui eile oli maa põhimõtteliselt lumevaba, siis täna hommikul üllatas meid jõulukuu algus kena lumevaibaga. Sadas kogu päeva.


Kased on lumrüüs eriti ilusad.






kolmapäev, 1. november 2017

Ilm on sama ettearvamatu kui tite pepu.

Kui oktoobri viimasel päeval säras päike ning õues oli suisa varakevade tunne, siis järgmine hommik tervitas meid taas lumesajuga

Ja mul oli plaan lehtede riisumisega jätkata!

Vist ikka pole mõtet....



pühapäev, 29. oktoober 2017

Veel oktoobrilume pilte

Kõnnitee tuli lumest puhtaks rookida, sest pisike Reku peab ju ometi saama õues pissil käia saama. Näha on, et lumekihi paksus on üsna muljetavaldav.



Kuused kui detsembrikuises metsas.



Küüniotsa peenar on lumme mattunud.




"Veiniõuna" punased lehed lumes.


neljapäev, 26. oktoober 2017

Esimene lumi 26.10.17.

Mullu tuli esimene lumi päev varem, kuid tänavu kompenseerib Ilmataat hilinemist lumerohkusega. muudkui sajab aga juurde.

Et kutsikas õue pissile pääseks, pidin kõigepealt lund rookima. Üllatavalt palju on lund hilisõhtu ning öö jooksul sadanud.



Vaade nagu talvel.





Küüniotsa peenar on lumme mattunud.




teisipäev, 17. oktoober 2017

Orkaan Ophelia, Sahara kõrb ning Portugal

Sel sügisel on Atlandi ookeani orkaanid eriti äkilised ja keevalised ning üks nendest, Ophelia, trügis kohe õige kaugele põhja suunas. Ju ta sooja Golfi hoovuse harjal purjetas. Paar viimast päeva olid rasked eriti Iirimaale.Õnneks mu Dublinis elav sõber pääses vaid 5-tunnise elektrikatkestusega ning puid tema kodu ümber maha ei murtud.

Aga Ophelia ei piirdunud vaid Briti saartega, ta liikus isegi veidi ida poole. Nii saabuski tänane päev, mis on minu elu kõige pimedam. Kesk päeva oli pime kui õhtul. Ilma elektrivalguseta ei näinud toas midgi teha.

CNN ja BBC valgustasid pimeduse tagamaid. Nimelt kandis Ophelia oma pilvedes ka Sahara kõrbe liiva ja tolmu ning tõi üles põhja suunas ka Portugali maastikupõlengute suitsu. Selle tagajärjel nägid pilvitu taevaga õnnistatud inimesed tavatust märksa tumedamat, suisa oranži päikest. Teadupärast on oranž tumedam kui helekollane ning eks seepärast siis selline pimedus. Pluss see liiv ja suits ka takkapihta.

Selline kummaline ilm siis.

Pildid on hommikused, kui ilm veel päris pime polnudki.



See pilt on tehtud erakordsest kollasest valgusest, mis enne pimeduse saabumist end imetleda laskis. Pildile loomulikult ei jäänud õigeid värve.


Tänane vihmavesi oli selline. Scary!

teisipäev, 9. mai 2017

Nipet-näpet tegemistest

Kevadisel ajal tuleb mulle kehtestada kauplustes käimise keeld. Seda just toidu-, aia- ja ehituspoodide osas, kuna teiste poodide käibesse ma panustama eriti ei kipu. 
Sai ju veksel välja käidud, et stopp, ei ühtki seemnepakki enam. Hää, kes lubadagi oskab. Lubaduse täitjat on märksa keerulisem leida. Nii saigi mõned püsikuseemned juurde hangitud. Hääl tuttaval on margariitad väga ilusate ja korrektsete puhmastena peenardes, seetõttu julgesin ka neid soetada. 
Eile sai veel peotäis saialilleseemneid ostetud ja üks pakk kollase kressi seemneid ka. Noh, nii igaks juhuks või nii.


Meie neli punase sõstra põõsast andsid mullu väga head saaki. Sort on "Jonkheer van Tets". Kena püstine põõsas, kuigi jah, oksad kipuvad natuke hapravõitu olema. Mullu sidusin oksad üles, et õitsemise ajal oleks mugavam linad üle visata, kui öökülma kipub tulema. Tuligi ja linadest oli kasu. Sel moel toestatud okstelt on ka megahea marju noppida, oksi saab liigutada neid palju näppimata. Üks oks, mis väga madalal kasvas ja üles sidumisele väga alluda ei tahtnud, sai hoopistükkis veelgi enam alla painutatud ning eile viisingi külakostiks väikese, kuid juba kenasti kompaktse noore sõstrapõõsa.


Pühapäeval käisid esimesed aiakülalised. Normaalsel aastal oleks aed juba kevadroheline olnud, kuid nüüd peamiselt kuluhall. Lubati suvel tagasi tulla, kuna oodata on ju paljutki.
Õhtul läksime veel Mahtrasse Terje Luige imelisse aeda jalutama. Ta rääkis, et alustas aia kujundamisega 60-aastaselt. No nii.  Ma pean nüüd sootuks vait olema ja oigamata oma aeda edasi sättima. Terje kõndis, labidas käes ning muudkui küsis, mis ma sulle välja kaevan ja kas seda lille läheks. Nagu alati - mul ei ole peenardes ruumi ja uus ala pole veel valmis. Aga kevadmagunaid sain küll kaasa hea nutsaka. Aitäh, Terje!

Mõnda aega juba tundub, et vist on seljanärvi põletik kallale kippunud. Määrin aga salviga ja hoian lambavillast vööd peal. Eile tsemendipotte, sõstrapõõsast ning taimepotte autost välja tõstes olin korraga nagu Loti naine - ei ühtegi liigutust enam . Või siis pigem seisin nagu kreeka E. 

Õhtul, kui terve päev logeletud ja horisontaalasendis lebotades aeda oli "kujundatud", andis valu lõpuks veidi järgi ning sain välja minna eile pooleli jäänud tööd lõpetama. Kartulimaale on nüüd sõnnik laotatud ja lootuses ilma narruste lõppemisele jään ootama vaopõhjade soojenemist, et nädalavahetusel kartul maha panna. Ehk ikka läheb soojemaks ja toomingas näitab üles meelsust õitsema hakata? Loota ju ometi võib. 

Tänane hommik algas meil vara, nagu alati. Pool kuus sõiduks sättides vaatasin, kas auto esiklaasilt tuleb jääd ka kraapima hakata. Polnud hullu! Meil ju ainult -1,3 kraadi. Aga metsloomad vist teadsid, et ilm läheb hukka - mitte ühtegi metsaasukat ei näinud sinna- ega tagasisõidul. Paari tunni pärast saabus aga lumi. Põhjakaarest kerkis tume ja suur pilv, mis oma värvuselt kangesti äikesepilve meenutas. Tegelikult oli see pilv triiki lund täis. Ole siis lahke! Viimaks ei jäägi muud üle, kui tuleb toas veidi luuda viibutada, sest õues kohe mitte ei saa toimetada. 

Tomatid,paprikad petuuniaamplid ning hulgaliselt pikeerkaste taimedega elavad 1. mais saadik kasvukates. Neile seal meeldib kohe kindlasti. Valge ju ometi ja juurtel rohkem ruumi.

Uuuuuuu! Kevad! Meil on varsti juba maikuu poole peal, uuuuuuuu!


esmaspäev, 1. juuli 2013

Kui müristab ja välku lööb...

... siis pole midagi muud teha, kui juuste pesemiseks vihmavett koguda, välistrepil istuda ja välgulöögi ning müristamise vahele jäävaid sekundeid lugeda.


Nüüd on vähemasti aias kõik kenasti kastetud.

laupäev, 27. oktoober 2012

Talv oktoobris - aina hullemaks läheb

Eile kallati lund kui kotist. Täna hommikul avanes aknast lumme uppunud aia vaade. Mine või kalendrist vaatama, et kas tõesti on juba jaanuar!

Me elame tõesti Põhjanabal! Hommikul kell 7 oli -13 kraadi. Mitte ükski telekanal selliseid miinuskraade ei prognoosinud, aga meil need on!

Lumekihi paksus sai ka annuaalidesse kantud - ei rohkem ega vähem kui 15 cm. Mõõtma ajendas asjaolu, et minu kummikute säärest supsas lund sisse väga usinasti - ja see ei ole ju ometi mingi 8-10 sentimeetrine lumi.







pühapäev, 15. aprill 2012

Tegus nädalavahetus

Lõpuks on kevad ka meie õuele jõudnud! Juba reede õhtul sai end kevadiste õuetööde lainele seatud. Ilm oli mõnusalt soe - tervelt 13 kraadi. Linnud laulsid ennastunustavalt, konnad kalpsasid Heinassoo kraavide poole, sääsed surusid, kirjud ja kollased liblikad lendlesid. Mõnus olemine! Laupäeval alustasime kenasti varahommikul, kuid ilm ei olnud enam üldse eelmise sarnane - pilves, kõlekülm tuul, kerge vihmasadu ja temperatuur napp 3 kraadi. Vaatamata ebameeldivale ilmale saime palju tööd ära tehtud. Kalda ääres oli vaja "ülekasvanud" leppasid korrale kutsuda. Seal on nüüd hea hulk küttepuid ja hulk põletamist ootavaid oksi... Kasvuhoone viimased jupid lükati ümber reedel, laupäevaks jäi sodi ja laga koristamine. See on siis kõik, mis meid aastaid truult teeninud kasvuhoonest järel on...
Pühapäevane päev jälle mõnus. Valdavalt päikeseline, vaikse tuule ja 8-kraadise soojaga. Tänane põhitöö oli õunapuude lõikamisest tekkinud oksakuhja põletamine ning Rootsi Tee ääres vanade toomingate langetamine ning muidugi okste põletamine. Kuuri taga saagimist ootavate puude virnad said tublisti täiendust juurde! Avasime ka navigatsioonihooaja.
Kaldal kiiva vajunud kask on omale teise ladva kasvatanud ja sirutab end jälle sirgelt taeva poole.

pühapäev, 8. aprill 2012

Häid talviseid kevadpühi!

Taluvuse piir on ammu ületatud, aga sajab ja sajab edasi... Pilt on tehtud varjulisel terrassil lauakatteks olevast lumest hommikul 7.20. Nüüd tuleb julgus kokku võtta ja minna õue auto varjualuse ukseesist kaema. Mingil x-moel tuleb täna hommikul veel liikuma saada, kuigi meie külateelt pole viimase ööpäeva sees ühegi auto mürinat ega tuledevihku nähtud. Rääkimata sahaga traktorist...
Me ei jaksa seda lund õigeks ajaks ära kühveldada. Sumpasin külatee äärde - seal risti üle tee kõrged tuisuvaalud. Külateed ma ju ometi labidaga lahti ei jaksa lükata! Töömees peab koju saamiseks 8 km läbi lume sumpama. Ja asjaolu, et teid lahti ei lükata, ajab ikka koledal kombel hinge täis - on ju vallal kohustus tagada IGA majapidamise juurde ligipääs. Meil oli paari päeva eest kiirabi vaja. Hea, et sel ajal veel õhuke lumekirme maas oli! Praeguste olude juures kiirabiauto meie küla vahele poleks vist keeranudki. Paraku tuleb hetkel loota, et vanaema veel mõnda aega haiglas "varjul" saaks olla.

laupäev, 7. aprill 2012

Lumine vaikne laupäev

Veel eile vaatasime ja uurisime, et kus siis jookseb see suure lume piir. Meil lund nii et tapab, kuskil Nabala ja Kiili vahel põllud lumevabad. Rääkimata sõiduteedest. Eile õhtul vaatas ilmataat, et aitab küll vihmaga kastmisest, soputaks õige lumepatju ka. Ja neid saab saabuvate pühade eel ikka suure hoolega saputatud- soputatud. Lund kallab kui kapaga... Paar pilti, mis tehtud hommikul enne kella üheksat.
Nüüd pilt pärastlõunast...