Tsemendipotid lilleaeda

Juba eelmise aasta puhkuse eel oli mu kindel plaan aeda tsemendipotte valmistada. Plaanidel on aga kombeks plaaniks jäädagi. Sel suvel võtsin lõpuks kätte ja tegin proovi ära. 

Mul oli nagu meeles, et kuskil on nendest pottidest juttu, aga kus, no võta sa kinni! Lõpuks sai interneti sügavustest vastav link välja kaevatud. http://vrutmilife.com/?p=4221

Minu plaan oli esialgu valmistada normaalse kõrgusega potte, kõrged dekoratiivpotid võtan plaani ehk kunagi hiljem.

Tsemendisegi tegin paksu hapukoore sarnase. Liiva sisse ei lisanud. Esimeses proovipartiis kasutasin vana saunalina, kartulikoti kangast ning mingit imelikku ühelt poolt veidi libedat kangast.

Tulemus: Tip-top potid tulid froteekangaga. Kartulikoti kangas ei kõlvanud kuskile ja see libe kangas oli rohkem kui jama.

Enne vormile asetamist väänasin liigse vedeliku välja. Kuid mitte liiga palju.Pildilt on näha kangast nirisenud tsemendivee jooned mustadel püttidel. Poti põhja silusin käega ilusaks siledaks. Volte oleks hea vormile asetamise järel meelepäraseks sättida.

NB! Kangast ei maksa külgedel liialt vastu potti vajutada - hiljem vormi pealt maha sikutamine saab raske olema.

Potid võtan vormi pealt maha teisel päeval pärast valmistamist. Muidugi oleneb see ilmast ja õhuniiskusest. Et potti vormi pealt kätte saada, kangutasin ringiratast poti servi veidi vormist eemale. Ainult millimeetrike, mitte rohkem!

See väike pott on nüüd see õhukese kangaga tehtu. Seisab koos, aga hea tahtmise korral oleks võimalik kogu see kupatus kokku kägardada. Teised õhukese kanga potid ilmselt ebaõnnestusid ka seetõttu, et lisasin lõpus natuke vett - küllap muutus segu liiga "lahjaks".

Teine partii sai tehtud ainult froteerätikutest. Kulus kaks vana saunalina. Kõige parempoolne on veidi neljakandilisema kujuga, kuna ümmargusi musti pütte on meil ainult kolm. Arvan, et rohkem ma seda kandilisemat vormi ei kasuta.

Mõtlen, et edaspidi katsetan, kuidas oleks märjale tsemendikangale liiva puistamine. Usun, et tulemus võiks olla päris huvitav.

Kui Interneti materjali pilte uurida, siis tundub, et segusse on ka jämedat liiva lisatud (poti põhjal paistavad tillukesed kivikesed). Võib-olla oleks hea mõned potid ka klassikalise seguga teha.

Igal juhul on potid praeguseks hetkeks mitu-mitu paduvihma üle elanud ja nendega on kõik korras. Kui nüüd kaasal millalgi vaba moment juhtub olema, palun tal tsemendipuuriga pottide põhjadesse augud puurida ning seejärel võib taimed sisse istutada. Sügiseks näiteks eerikad.

Nädal enne puhkuse esimest osa

Olen ikka väga vilets blogija.  Igal õhtul mõtlen, et täna võtan ette, aga sinna see jäänud on. Täna, pärast kolme ülipikka tööpäeva olen kutu mis kutu. Kutundust võimendab ilmselt ka suur tüdimus ja puhkuse ootus. Juba 11.-ndast juulist ametlikult puhkusel! Tegelikult töögraafiku järgi juba 8.-ndast vaba. Hurraa!

Iga vaba hetk saab aiale pühendatud. Milline rõõm ja nauding! Ja küll on praegu ilus aeg! Meie Metsaaed on just juuli esimeses pooles kõige ilusam. Vähemalt minu meelest. Ja nii kahju on sellest ilusast ajast tunnikestki kaotada.

Jalutasin õhtul aias ja tegin mõned pildid ka.

Kõigepealt mu suured lemmikud hostad. Esimesed hostad, kes meie juurde tulid, olid vanad head hostad, mis vanasti igas aias kasvasid. Ema aiast saadud ühest hostapuhmast on tänaseks saanud oi-ma-ei-tea, mitu suurt puhmast.

Kõik teised hostad on tulnud meie aeda pikkamisi viimase 2-3 aasta jooksul.

Ja kasvab neid hostasid ikka siin ja seal.

Värvirõõmu pakub Pumbamaja ringpeenar, Pikk peenar, Kuurirõdu peenar ja muidugi madalate taimede istutusala. 

Lisaks mitmed väiksemad istutusalad,millest osa jäi seekord jalutuskäigust välja.

Mingil seletamatul moel on meie Varjupeenrasse elama asunud ka üks udupeen sõnajalg. Küll tema on ikka ilusake!

Mitu, no kohe üsna mitu aastat on uhket õiteilu pakkunud Imepeenar. Kahjuks saab iga asja aeg kord otsa ja nii ootab Imepeenartki totaalne ümberkorraldus. Oh, millal see küll teoks saab, aga unistada ju ometi võib. Praegu on Imepeenar küll sellises seisus, et ma parem ei vaata sinnapoole....

Eelmisel vabal päeval võtsin ette Sundseisu peenra. Tema on meie kõige noorem istutusala, mis viimase talve kurja ja kriimu käe läbi hullusti kannatada sai. Oli teine ikka üsna lage.... Noh ja nii ma siis korraldasin Imepeenra kärtsroosadele floksidele evakuatsiooni uude kasvukohta. Puhmad olid suured, üle kahe puhma käsikärusse ei mahtunud. Ümberistutamist talusid floksid ülihästi. Kohanemist ja juurdumist toetas ka õigeaegselt saabunud sajuperiood.

Kunagisele kartulipõllule peaks millalgi kujunema dekoratiivpõõsaste istutusala-park. Kevadised õitsejad on oma demonstratsioonesinemise lõpetanud. Hetkel õitsevad jaapani enelad ja varsti alustavad puishortensiad.

Õitsemiseks valmistub mannavahupeenar - astilbed. Tänavu on nad kohe eriti lopsakad ja tugevad. 

Lootsin,et homme võtame ette küüni seinale elulõngade "ronimisredeli" paigutamise, aga kahjuks jääb see jälle ei-tea-mis-aega. Kaasa peab minema iidseid aegu maa seest väja piiksutama. Praegu on elulõngad mingi jubeda nööriga üles toestatud. Kole-kole!

Umbes nädal  tagasi võtsin pisikese jupi lahti hullust projektist Rootsi tee kõrval. Kaevata oli mõnus, muld pehme ja sõmer. Mulla seest aga sai hulgaliselt juurikaid välja kaevatud. No ei ole nad selle musta kile-eterniidi katte all kõdunenud. No ei ole. Issver-sussver, millal see maa küll korda saab ja üleüldse, kes seda teeb?

Ja veel üks hullu moori veelgi hullem projekt. (No oli seda nüüd vaja!) Ei ta idane ega mädane, nagu öeldakse. Aega lihtsalt ei ole olnud. Kõik ootused-lootused lasuvad eesseisval puhkusel.

Algul mõtlesin, et sellest võiks saada lihtsalt üks multšitud ala, aga.....  googeldades männikooremultši müüjaid, leidsin kuskilt Raplamaalt kooremultši müüja. Baltic Bark vist. Oh sa juttas, ma ei kujuta ette, mitu Big Bagi selle ala katmiseks küll kuluks...

Teine võimalus, et ikkagi taimestaks selle ala, kuna ta on vaadeldav elutoa akendest. Aga kuhu jääb siis see "enda peale mõtlemine ja hooldusvaba aia" rajamise idee? Taimi,mida jagada ja sinna möllama saata meil ju oleks.

Taluaed on taluaed ja värvirõõmu pakuvad lihtsad lilled. 

Veel kaks tööpäeva ja siis ta algab. Puhkus!!!

Tormi ennast nagu polnudki, aga kurja ta tegi.

Küll on raske kahte jumalat teenida, aga eks ma siis natuke püüan. Enne, kui aasta eelmisest postitusest  möödub. Blogi on jäänud tahaplaanile, kuna Näoraamat on suurem sõpradega sidepidamise ja piltide jagamise vahend. Aga siiski, täna siis üle pika aja..

Kevad on olnud tuuline, seevastu talvel polnud ühtki tuisu nime kannatavat ilmastikunähtust. Vot ja siis jõudis kätte jüripäev koos tuulega. Sellel tuulel oli nii palju väge ja rammu, et lõhkus meie armeeritud kilega kasvumaja sootuks ära. Kile muidugi, mitte sõrestiku.

Enne jüripäeva,

 

 ...pärast jüripäeva...

Nüüd on kasvumajal üll tavaline kile. Noh ja kus siis kannatamatu hing sai oodata - paar päeva tagasi istutasin prooviks 2/3 kasvuhoonesse ka tomatitaimed ära ning tassisin välja pea kõik lillekastid. Katteks sai peale tõmmatud kahekordne katteloor.

Noh ja täna hommikul oligi aknast välja vaadates näha see, mida karta oligi - maa oli valge.....
Alles pärast keskpäeva söandasin minna ja katteloori kergitada - ülla-ülla, vähealt esialgu tunduvad taimed elus olevat. Ehk läheb seekord õnneks. Mullu tuli elus esimest korda tomatitaimed osta. Tänavu on suurem osa taimi alles toas aknalaual kannatamatult välja pääsemist ootamas.

Ettevalmistused aia-aastaks

Kuigi kevad tuleb tänavu väga teosammuga, tahaks külvide osas ikka kalendri järgi käia. Noh, et äkki see kevad tuleb lõpuks "suure pauguga" ja on üle öö kohal.

Kuna toas on aknalaudade arv piiratud, siis kummitab ruumipuudus koledal kombel.

Täna pikeerisin porrud ruumi kokkuhoiu mõttes kilerulli. Pole kunagi varem porrut kasvatanud, aga katsetada tahaks. Üleüldse tuleb palju igasugust rohelist maha külida, kuna peremehe tervise tõttu tuleb toitumises tugevasti korrektuure teha ja suures osas jänese menüüle üle minna. 

 Plaan oli selline, et ei mingeid lilleseemneid peale petuuniate, aga.... No ma ei tea, aga kuidagi need seemned ostukorvi hüppavad. Ma ei jõua ju ka iga sekund valvel olla!

Petuuniate idanevus on sel korral selline ülimalt ebaühtlane. Need tuleks ka kuskile pikeerida, aga õnneks sai täna porrudega seoses muld otsa. Lükkub järgmisesse nädalasse.

Petersell pidi kirjade kohaselt olema selline, kus lisaks lehtedele on all ka suur juur, mida hea toidu sisse sokutada.

Üks uus seemnepakk oli salat basiilik. Väga võõras ja veidike nagu kummaline lõhn sel taimel. Panin prooviks tsipakene hiinakapsa-apelsini salatisse. Söödi küll ja salati maitse oli vahva!

Tomateid on sel kevadel kahte sorti. On kõrgekasvulised varase saagiga ja madalamad varase saagiga sordid.
Eelmisel aastal olid tomatid avamaal -kokku kukkunud klaaskasvuhoone peenardes. Suvi oli selline, nagu ta just oli - saaki suurt ei saanud. Tänavu peremehe tervise ja ka majanduslikel põhjustel klaasmaja taastamine menetlusse ei lähe. Olemas on kilemaja, mis lume sulamise ja maa tahenemise järel püsti tuleb panna. Parem miski, kui mitte miski.

Peremees on jälle haiglas uuringutel. Ei tea, kas 10 aasta taguse ajaga võrreldes on meditsiin nii palju arenenud või on asi selles, et teisel korral võetaksegi patsient suurema uurimise alla... ei tea. Ilmselt tehakse seekord sondeerimine ära. 

Projekti hetkeseis

Eilne palavus tahtis ää tappa, aga otsus sai vastu võetud, et teen kaevetööd lõpuni. Tegingi. Kas täna uus tööetapp ka alguse saab, selles sügavalt kahtlen, kuna töömehel on eelmine projekt alles käigus. "Üks sõda korraga", nagu tema ütleb. (Ma peaks küll mitut "lahingut" korraga).

Ja kuna tundub, et pumbamaja ümbruses ma vähemasti ennelõunasel ajal midagi teha ei saa, tuleb paratamatult sammud seada kasvuhoone taha söötis aiamaad kaevama. Viu-viu-viu! ma ei taha! ma ei viitsi neid ohakajuurikaid noppida. Ja pealegi ei tea, mis seisus see "tsementpõld" nädalase kuumuse ja põua järel on. Kahtlustan, et suht "kivistunud".

Siin nüüd pildid 4. juuli varahommikuse seisuga.


Ahjaa! Ilm on imelik - lauspilves, aga endiselt soe. Tea, kas annab sahmaka kosutavat vihma ka või ikka ei anna.