esmaspäev, 20. november 2017

Me kõik jääme vanaks

Olen tükil ajal mõelnud, et tagumine aeg oleks terasel pilgul vaadata oma sünniaega passis. Nooremaks me kahjuks ei lähe keegi. Ikka vanemaks. Ikka jõuetumaks. Kusjuures pea töötab välja aina uusi ja uusi plaane, saamata aru, et keegi peab need tööd ka ära tegema ja tehtud töid hooldama.

Mõnda aega juba olen hakanud omi asju koomale tõmbama. Mida uuesti kasutada ei saa, see kuulub ära viskamisele. Mida saab uuesti kasutada, see saab ümber tehtud ning asjale uus elu antud. Eks mingi tõuke asjade koomale tõmbamiseks andis ka tööst ilma jäämine ning sellega seoses sissetuleku kokku kukkumine.
Septembris käisin klassikaaslastega kohtumas ja seal selgus, et ma polegi ainus, kes oma "sodi" likvideerima on asunud. See tõdemus andis uut jõudu ja oli märgiks, et olen õigl teel.

Koomale tõmbamine peaks hakkama ka aias. Juba sel suvel märkasin, et iga tööjupike võttis hullult aega. Ikka kohe hullult palju aega. Järlikult - ma ei ole enam nii tegus kui kolmkümmend aastat tagasi. Isegi mitte nii tegus kui kümme aastat tagasi.

Mida siis tegema peaks? Aed on meil suur, nagu see taluaedade puhul tavaline on. Hooldatavat maad vähemalt 2 hektarit. Kuidagi tuleb selle alaga toime tulla ning perfektsionistina ei saa mingit allahindlust teha. Üks asi tuleb endale aga selgeks teha - ei ühtegi uut istutusala enam! Ma ei saa ju ometi loota, et noorpere, kes siin kunagi toimetama hakkab, peaks samuti aiahuviline olema. Ma ei saa  ju ometi nii enesekeskne olla.

Eilne kurb uudis pani uuesti sama asja peale mõtlema. Ka lahkunud Muhedik oli suur aia perenaine. Suisa suure kollektsioonaia perenaine. Nüüd on sealgi peres mure juures ka aiaga. Kes seda nüüd korras hoidma hakkab?

Talv on tulekul ja aga mõelda ning juurelda, mis siis on aias esmatähtis, mis on edevuse pärast ja mis on loomulik ehk looduslik .

Mõned pildid möödunud suvest.









1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Väga õiged mõtted ja eriti varmad on nad tulema sügistalvisel ajal! Kevadel, kui aednik ärkab koos aiaga ja juhtub külastama mõnd kohta, kus kõikvõimalike taimeahvatlustega silmitsi seisab, on kõiksugused kiusatused kohal ja ei siis ole mahti oma sünnikuupäevale mõelda!
Olen vana, väga vana kohe, aga õnneks tuli mõistus koju, pikkamööda, kuid siiski. Ja ei tee ma enam mingeid uusi istusalasid juurde ja ei kipu ma taimede müügikohti külastama. Prioriteediks on kõige selle korrashoid, mis juba loodud. Ja mul ka suur ja liigirohke taluaed.
maurus