neljapäev, 3. august 2017

Meie Potsuke

2009. aasta juulikuus saime omale sõbra,  kes väärib suure tähega Sõbra nimetust.  Meie POTSU!



Oma tarkade uudishimulike silmadega jälgis Potsu kõiki meie tegemisi ning kuulas tähelepanelikult,mida me räägime.


Käisime jõe peal kanuuga sõitmas.


Lumes hullamas jõe jääl kõndimas.


Rihma otsas tsiviliseeritud looma käitumist harjutamas.


Potsu hoidis alati oma karjal silma peal.


Terrassi ukse ees ootas pere koju saabumist.


Vaatas meiega koos telerist loomasaateid.


Viimased pool kuud muutus tema tervis järjest halvemaks. Kurb, et vereanalüüsi tulemused saame teada alles siis, kui sellest teadmisest enam kellelegi kasu ei ole. Veterinaar kahtlustas südame puudulikkust.

Täna hommikul täitis Potsu viimast korda oma püha ülesannet ja sõitis koos minuga peremehele bussipeatusesse vastu. Kodus sai kätte oma süsti. mõne lonksu koerte energiajooki ja järgmisel hetkel oli ta kadunud. 

Käisime kaasaga Kiilis poes. Alati on Potsu ka kaasa sõitnud, istudes juhi kõrvalistmel minu süles. Täna ühel hetkel maandus minu süles putsakas Potsu karvu. Järgmisel hetkel lendas see tutsakas auto aknast välja. Võib-olla oli see Potsu hüvastijätt.... Kes teab....

Ma kõik teame, et midagi head siin enam loota ei ole. Potsu ise teadis ja tundis seda samuti. Kahju, et koertel on komme kuskile omaette oma viimseid hingetõmbeid tegema minna. Kahju! Nii kahju!
Kaasa ütles, et saab koerast aru. Kogu elu aktiivne, vitaalne, rõõmsameelne koer tahtis jätte meile endast ilusa mälestuse, mitte mälupildi hingevaakuvast haigest koerast.

Nüüd on juba väga palju tunde möödas Potsu kadumisest. Ta pole mitte kunagi kodust ära käinud. Nüüd ta enam ei tule ka......

Aga ta siiski tuli! kell oli juba pea südaöö kanti ja hakkasime magama sättima. järsku langes pilk pimedale terrassile ning seal ta lamas ning vaatas läbi klaasi tuppa.... 

Nüüd algas intensiivravi! Aitäh Jüriantsu loomakliiniku tohtritele, kes ravimid kirjutasid, tilguti koju kaasa andsid. ja niimoodi kuu aega.

Kuid siis tulid kolm päeva, mis rääkisid selget keelt - on aeg lahkuda.... 
8. septembri hommikul kell 9:45 tegi meie armas Potsuke minu süles lebades oma viimse hingetõmbe...

Olgu su käpakestel pehme tee astuda üle vikerkaaresilla! Jää hüvasti, armas sõbrake!

                                                   POTSU   16.05.2009. - 08.09. 2017

Kommentaare ei ole: