laupäev, 22. august 2015

Idee justkui on, aga selline poolik teine...

See uus idee on peas keerelnud juba mõnda aega. Kõigepealt palusin meestel varju alla vedada tühjalt seisnud mesitarud. Vaatasin, kuidas mulje on - mõte sobib edasi aretada küll.  Seejärel selle suve hakul palusin meestel maha raiuda käest läinud sireli räpsik. Tehtud! Veidralt lage, aga mõte keerles edasi. Kogu aeg on tuli takus ja teps mitte pole aega. Täna siis võtsin lõpuks labida kaenlasse ja hakkasin ideed maha märkima. Tehtud on varjuline osa, praeguse teravalt lõõskava päikese kätte ei kannata labidaga maad raiuma minna.

Töötoa poolne ots. Pinnast sai põhimõtteliselt vaid koorida. Sedagi vaevu-vaevu.


Ala on tegelikult päris parajalt pikk... Kogu see pildile jääv osa on põhimõtteliselt vaid kooritav. Vari kogu päeva.


Siit läks labidaleht juba pea pooles pikkuses maasse. Kõikse aeg on seal vari.


Ala kisub laiemaks. Meil ongi see lugu nii, et kust murutraktoriga üle jääb sõitmata, sinna tuleb järelikult minul labidaga "kallale" minna. Ala hakkab justkui valgemaks minema.


Siin on ala oletatav ära keeramise nurk. Vasakule jääb noor dekoratiivsete põõsaste istutusala vanal kartulipõllul. Kui sireli ja vana ploomiheki juurikaid poleks, kannataks maa juba kaevatava pinnase kategooriasse arvata. Valgust on varahommikul ja õhtu eeli.


Hakkame jõudma tagasikeeramise nurgani.


Vahepeal pilk selja taha. Sama vahtrapuu tüvi on eelmise pildi paremas servas.


See osa on veel maha märkimata - no ei kannata seda valusalt lõõskavat päikest. Aga üldiselt niidetud ala annab pisukese ettekujutuse.


Mida nüüd selle alaga küll teha? Kuna õue pool on vahtrarida muruga samal tasapinnal, aga marjapõõsaste poolses osas on vahtrad kõrgemal (mingi kolhoosiaegne kokku- või lahkukünni vagu), oli üks mõte madalamat külge maakividest servaga veidi järgi aidata. Oh, neid kive kuluks palju....

Mingi mõte oli see vahtrate alune kitsas ala katta paksu paberikihiga ja siis mingil hetkel sinna kas kooremultš või peenemat sorti kild panna. Kooremultš oleks ikka ilusam vist? Osta tuleb nii või teisiti mõlemat kraami.

Ideaalis näeksin sellel laiemal alal mõnda graniitkivi pikutamas, aga... selga ju neid ei võta... Kivid nüüd kivideks, aga mida sinna kasvama panna? Need taimed peaksid taluma kuiva (suurte puude juured), üks osa nendest pea pidevat varju, samas osa ka pool päeva lagipähe lõõskavat päikest.... Kuna Sundseisu Peenras (ploomiheki raadamisest jäänud juurikate kuhi) toimis must kile ideaalselt, siis tuleks siin laiemal osal, kuhu taimestu plaanis, kasutada samuti musta kile abi.

Hüva nõu kuluks marjaks ära!
Kangesti tahaks elutoa akendest vaadeldava ala lõplikult korda teha. Metsaaia tngimustes on see aga kaunikesti komplitseeritud ettevõtmine....

6 kommentaari:

isehakanud lillekasvataja ütles ...

sõnajalad, varjukivirikud, rohkem ei oska soovitada

Milda ütles ...

Sammaldunud kive ja sõnajalgu

Rahutu rahmeldaja ütles ...

metspipar, roomav metsvits, jah kuiva taluvad sõnjalad, kindlasti osad kivirikud, minul on vahtrate all peaaegu täisvarjus sellised tegelased, aga ka sinilill on ennast sinna ise sisse seadnud ja kollane ülane nt, kui ümbert niidad siis suuremaid alasid saaks laanesõnajalaga täita aga see on ikka invasiivne tegelane, sellega tuleb arvestada

Kadakas ütles ...

Hostad ja hostade vahel pinnakatjad nt luuderohud, väike igihali, kõrgemate vahel ka lõhnav madar, kurerehad, martagonid, lursslilled ja astilbed (veidi niiskust võiks lursslilledel ja astilbedel siiski olla). Mina olen kikkapuude fänn ja paneks neid ka, mitte fortunei, aga tiivuline kikkapuu ja selle sort Compactus, helmikpöörised, tiarellid, brunnera, iminõgesed.

Anonüümne ütles ...

Imehea mõte sul ja see looklemine on ikka väga ilus. Mõne kuivataluva epimeediumi saad ka istutada, siin eespool on juba igasuguseid taimi pakutud. Kooremultsi pealt on lehti ehk kergem kätte saada või lasta multšiks muutuda. Kui sul just lehepuhur käepärast pole.

Tsiil

MUHEDIK ütles ...

Ilus koht on kujunemas. Kui kasutada ajalehti ja multši, on taimevalik varju väga suur. Mina varjuaias lehevarist ei korista, jääbki kooremultšile peale ja ei näe sugugi halb välja, ainult taimede pealt tõmban veidi eemale.