reede, 30. september 2011

Vahva idee... kett-sall

Ajalehest Maaleht

Värvilise kett-sall muudab iga riietuse põnevamaks.

- Salli pikkus: u 130 cm
- Lõng: eri värvi lõngu soovitatavalt Novita sarjast “7 venda”, kokku umbes 200 grammi (näidissalli puhul on kasutatud 12 värvi lõnga)
- Sukavardad: nr 5 ½–6
- Muster: parempidine kude (sile kude, kus vahelduvad parem- ja pahempidiste silmuste read)
- Tihedus: 16 silmust = 10 cm

Töö käik

Looge keti esimese lüli jaoks 20 silmust ja kuduge 30 cm parempidist (siledat) kude. Lõpetage silmused ja jätke lõngaots kinniõmblemise jaoks. Ühendage tüki algus- ja lõpuserv õmmeldes või silmustega. Sile parem pool jätke peale. Kinnitage lõngaotsad ja laske servadel vabalt rulli tõmbuda. Kuduge järgmine lüli samal viisil, kuid pistke lüli enne kokkuõmblemist eelmisest lülist läbi. Kuduge niimoodi 12 lüli ja ühendage salliks.

laupäev, 24. september 2011

Õhulised kaerahelbeküpsised

Muidu üldiselt kaerehalbeküpsised eriti peale ei lähe, aga vot selle retsepti järgi valminud küpsised viivad küll keele alla.

100 g kaerahelbeid
75 g võid sulatada (originaalis on öeldud, et ajada suisa keema)ja valada kaerahelvestele. Lasta seista (kaerahelbed muutuvad pehmaks).
1 spl jahu ja 1 tl küpsetuspulbrit segada
100 g suhkrut ja 1 muna kloppida tugevaks vahuks.

Jahu ja küpsetuspulbri segu lisada kaerahelveste hulka. Segada ühtlaseks. Lõpuks lisada vahustatud muna.

Lusikaga tõstetud pätsikesed küpsetusplaadile. Koogikestele jäta suur vahe!

teisipäev, 20. september 2011

laupäev, 17. september 2011

Laupäevased tegemised

Küpsetasin seene-sibulapiruka.

Põhi:
100 g toasooja pehmet võid
100 g riivitud porgandeid
1 dl jahu
1 dl kaerahelbeid
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola

Täidis:
3 sibulat
1 spl õli
1 dl piima
1 muna
1 küüslauguküüs
2 dl riivitud juustu
0,5 tl soola
0,5 tl valget pipart
0,5 tl rosmariini
200 g seeni

Valmistamine:

1. Sega pehme või ja riivitud porgand.
2. Sega omavahel jahu, kaerahelbed, küpsetuspulber ja sool ning lisa või-porgandi segule.
3. Sega ühtlaseks tainaks.
4. Suru tainas võitatud 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Küpseta 225°C juures ahjus 10 minutit.
5. Lõika sibulad rõngasteks ja haki seened.
6. Hauta õlis pehmeks.
7. Sega kausis piim, muna, juust ja purustatud küüslauguküüs.
8. Lisa seene-sibulamass.
9. Kalla täidis põhjale ja küpseta 200°C juures praeahjus 20-25 minutit.

Olude sunnil sai pirukas tehtud küpsetuspulbrita, Valge pipar sai asendatud sidrunpipraga ja rosmariini ka polnud. Seenteks olid eile oma pargist leitud üksikud kaseriisikad.

Sellele vaatamata sai pirukas nii hea, et ainult hetk ja otsast ta oligi.
Tasub teine kordki teha!

Kartul on sorteeritud! Tundub, et sellest kogusest jätkub tõesti uudseni. Kui meil oleksid sead, siis need jääksid küll nälga - pisikesi seakartuleid saime ainult kolm ämbritäit.

Sorteerimata kartulikuhi oli keldri eesruumis. Leidsime kuhjast mitu konna, kes ilmselt arvasid, et see kartulikuhi on täitsa sobilik paik talvitumiseks. Konnad said küll õue suunatud uut talvekorterit otsima, aga nad olid parajad jäärapead ja tulid korduvalt keldrisse tagasi.
Üldse on see natuke liiga varane aeg talvituma jäämiseks. Küllap loodus teab, mis meid ees ootab. Kärekülma talve ennustavad ka pilgeni täis pihlapuud, tõrurohked tammed ja loomulikult sarapuud, mille oksad olid murdumise äärel. Küllap Metsavana tahab oma lapsukestele märku anda, et tuleb usinasti talvevarusid korjata ja rasva koguda.
Ja ega meil endilgi vähem selliseid kahtlasevõitu märke ei ole...

laupäev, 10. september 2011

Viimane uus õitseja

Juba mõnda aega õitseb Pikas peenras üks uus püsik. Seekord siis viimane uustulnuk meie aias. Helenium autumnale - sügisheleenium

Ahjaa! Koolitusel tuletati rangelt meelde, et taim on küll elus, kuid kokkuleppeliselt öeldakse tema kohta siisku "mis", mitte "kes". Lastelt tuleb nõuda korrektset keelekasutust.

Ilmast:
Vahelduv pilvisus. Kord paistab päike, kord sajab sünkmustast pilvest hoovihma. Sügis mis sügis.

Kartul sai sel nädalal üles. Saak on hea. Näis, kas tuleme selle portsuga välja ka uudseni. Praegu mugulad veidi tahenevad, siis saab hakata sorteerima.

PS! Kohutav väsimus, nagu oleks kuu aega ühegi puhkepäevata tööl käidud.

laupäev, 3. september 2011

Viimane hoidistamine... vist(?)

Nonii! See soos ja soosaartel ämbriga patseerimine hakkas juba patoloogilist ilmet võtma. Õnneks mõjus tervendavalt tõsiasi, et parim kollaste seente aeg hakkab ümber saama. Üksikuid seeni otsides kadus hasart ära kuskile soomätaste vahele...
Noh, aga pole hullu - tänane miinimumprogramm nägigi ette veidike jõhvikaid korjata ja sutsuke oli vaja seeni. Need ka saime ja tuleb välja, et täpselt parasjagu.

Pooltooretest jõhvikatest sain 6 pooleliitrist purki moosi.(Moos hakkas kausikeses tarretuma juba leigena.)
Seened läksid potti koos kapsastega. Väga hea salat sai! Kokku 10 pooleliitrist ja 3 0,7-liitrist purki. Seda võib talvisel ajal (kui kohalikus külapoes enam lahtist šaslõkki ei müüda) kasutada "hiinakas". Nimelt tuleb šaslõki puudusel kasutada kanafileed ja siis oleks vähe krepkam lisand kasuks.

Tolles hoidises läks vaja 1 kg porgandeid, 1 kg sibulaid, 2 kg kapsast, 1 klaas õli, 1 klaas tomatipastat või riivitud tomateid, 2 spl suhkrut, 1-2 spl äädikat, jämedat soola, peenikest pipart,loorberit ja muidugi seeni (palju aga juhtub olema).

Enamasti muutuvad tegemise käigus kõik retseptid. Nii ka seekord. Porgandi lõikasin seibideks, tomatid lisasin tükeldatult.

Noh ja eks vahepeal sai ikka üksiti seentega tegeldud. Sai tükeldatult sügavkülma, sai marineeritud, hapnema pandud ning seeneseljanka põhja keedetud (sain 9 purki). Selle seljankapõhja üle on eriti hea meel, sest mitmel viimasel aastal pole selle tarvis piisavalt seeni saanud. Nüüd siis jälle.

Vannun,(veidi kõhklev-kahtlevalt) et sel sügisel rohkem enam hoidiseid ei tee! Vot!
Loomulikult ei käi hoidistamise mõiste alla õunamahla tegemine ja kunagi hiljem sügisel jõhvikale minek :)