"Välisvaatlejana" Kõue külade päeval (täiendatud)

No kuidagi ei õnnestunud kindlat meelt säilitada ja oma nina võõra valla ja võõraste külade üritusse toppimata jätta! Aga mulle meeldib see vald, meeldivad need külad oma tegusate inimestega ja nii me mehega sinna üritusele läksimegi.

Kõue külast on minu meelest (võib-olla võõra vaatenurk polegi nii väga vale) kujunenud Kõue valla mitteametlik keskus. Ja mis siin imestada olekski - Ardu oma suurte korterelamutega on lihtsalt üks väiksemat sorti magala. Maaelu selle tegelikus tähenduses elataksegi väikestes ja vaiksetes metsakülades.

Pean aga jälle ja jälle kiitma inimesi, kes julgesid välja mõelda nii hullumeelse idee ehitada rahvale oma maja. Aga siin ta nüüd on: ilus, puidulõhnaline, polüfunktsionaalne ja mis peamine - seest suurem kui väljast. Ja see lillepeenar.....
No on ikka inimestel fantaasialendu!

Crazy kujunduselemendina suurestükk taluväravas - no paneb ju muigama!? Aga praktilisest vaatenurgast võttes on see lillepostament ikka väga asjalik - hea tugev alus hoiab kolm lilleposti kenasti tasakaalus.

See on vist see laululava. No vähemasti lava esinejate tarvis. Ma ei tea, kas asi pooleli, aga ma paneks katuse ka peale. Ilm meil enamasti ju rohkem selline vihmasepoolne.

Kena külakiik. Või kutsutakse seda sealkandis ka "rahvakiigeks"? Mu õpilased nimetavad meie õue peal seisvat külakiike küll rahvakiigeks.

No ma ei usu, et need istikud on tasuta saadud. Selle suure ettevõtmise juures on ikka küllaltki suured rahad mängus. Super inimesed, kes selle kõik välja on osanud "kaevata".

Küpsetisi oleks oodanud näha palju rohkem. Kuidas on lugu nende "enesest lugu pidavate taluperenaistega"? Küpsetiste pildid:

Maja taga on küllaltki suur kallak. Ei tea, kas seal all on kunagi iidsel ajal mingi oja voolanud?

Ikka see Kõue Rahva Maja - nüüd vähe teise nurga alt vaadatuna.

Üks põhjus, miks ma sellel üritusel osaleda tahtsin, on näha alloleval pildil - raamat Kõue ajaloost.

Ja on veel üks põhjus, miks osaletud sai: aeg läheb ja memmeke Orava külast on vanaks jäänud. Tuleks suguvõsa kokkutuleku organiseerimine tema õlult ära võtta. Äkki mängiks välja juba aasta pärast? Meie õu on suurem kui maa-ala Kõue Rahva Maja ümber. Kiik ju ka omast käest võtta. Ja üht-teist muudki. Ühesõnaga: käis väikest viisi "tööstusspionaaž".

Laadal oli ju muudki peale puidust meisterdatud imeasjade.

Margit on vahva piiga, kes armastab käsitööd teha. (Kuna ise olen käsitööinimene, siis seda enam sümpatiseerib noore inimese käsitööhuvi.) Arvan, et Margit peaks järgmise aasta külapäevale mõeldes juba varakult valmistuma hakkama. Mõtteid ja tean, et ka oskusi tal on. Ostsin omale ühe väikese londiga tegelase. Mul oli parasjagu üks mälupulkadest ilma riputiseta. Nüüd olemas!

No ja kui ikka targutada ka, siis seda, et memmedel on kindlasti kapisoppides peenemat näputööd. Olgu siis noorpõlve kodunduskooli ajast või viimasel ajal pensionipõlves tehtut. Nende tööd on kindlasti seda väärt, et rahvale näidata. Noh, kasvõi näitusmüügina.

Külapäeval jagati tunnustust hakkajatele inimestele, kes nõu ja jõuga on kaasa aidanud külades huvitavate ürituste korraldamisele. Selleks puhuks olid tehtud kenad raamitud tänukirjad ja lisaks veel ka kena kingitus elava taime näol.

Sirje annab kingitused meie õpetaja Endale edasi.

Nüüd on vist kõik...

Oh ei ole!

Veel üks mõte. Ma küll ei tea.... võib-olla on selline asi juba olemas, aga noh, targutamise mõttes või nii....

Igal külapäeval võiks kokku tulnud seltskond istutada "külapäeva puu". Kena, kui juures oleks ka silt daatumiga. Noh, see oleks natuke nagu ajaloo talletamiseks või sedamoodi...

Ja nüüd tõesti lõpetuseks: Tore oli näha, et külapäevale olid tulnud inimesed igast generatsioonist. Sellised asjad seovad inimesi. Eriti tore oli näha noori!

Tõsiselt kahju on sellest, et ise ei ela sealkandis...