neljapäev, 6. august 2009

Udu ujub üle maa

Selline udu-ähmane pilt avanes täna hommikul punkt kell kaheksa. Murul on külm ja kleepuv kaste, mis paneb varbad külmetama. Kangesti kisub see kaunis suvi oma lõpu poole. Täna on plaanis mesi kärgedest välja vurritada. Kui muidugi Aivar kodus juhtub olema või siis vähemasti telefonitsi kättesaadav. Siis saaks vurrile järgi minna ja lõukoerale teada anda, et "röövimine" on legaalne.

Ma peaks õunad kokku korjama, et veidi püreemoosi keeta. Järgmise portsu tomati-sibula salatit saaks ka jälle keeta.
Paprikatega on tänavu asi väga õnnetu. Ilmselt teen paprikasalatit kasvõi ühe purgi kaupa, et aga kõik kätte saaks, mis kätte saada annab.
Eile jooksin avamaakurkide peenrast ka korra mööda ja silma hakkas juba rohkem kui kaks kurki. Äkki saan mingi ime läbi ka kurke hapendada. nendega on siis selline lugu, et kui söömiseks läheb, siis sööme poe-kurke. Enda kurgipurgi paneme laua peale aukohale kui erilise rariteedi.

Kõrval mängib raadio... Uudistes öeldi, et bensiinil tõsteti hinda kohe koledal kombel. Ja augustikuus tuleb veel vanast rasvast tööle sõita :( Jalgrattaga kohe kuidagi ei viitsi! Tööle sõita pole midagi, aga tagasi tuleb ju ka veel vändata. Aga tegelikult oleks see ikka täitsa paras trenn: 5 x 50 km nädalas. Kui see sadul oleks vaid vähe mõistlikum! Praegusega on küll tunne, et sõida nagu nõid luuavarre otsas.
Siinkohal tulevad meelde valla peabossi aastatetagused sõnad, kui julgesin piiksatada, et kas siin vallas kauge kandi rahvale sõidukompensatsiooni maksmise kommet ei ole.... Siis öeldi: "Kapitalismis on tööl käimine privileeg. Selle eest tulebki peale maksta." Need prohvetlikud
sõnad on meil nüüd aegajalt kasutuses nö "killu korras".

No nii! Mis siis veel? Vot nõukaaegse inimese asi: vaja ikka plaanimajandus paika panna. Muidu saab päev lihtsalt maha lebotatud.
Seega teeme siis karmilt:
lisaplaan: maja vaja koristada (vot selle punkti juures tuleb küll tahtmine elada kahetoalises korteris)
triikimata pesu kuhja otsa võiks varsti liumäe ehitada :(
kuna "ise käsin, keelan, poon ja lasen", siis: marss maasikamaale! Eiiiiiiiiiiiiii!!!!!!!
Ja vot siis, kui enam tõesti ei jaksa, siis: linikutele pitsi heegeldamine on pooleli; kahe paari sokkide kudumine on pooleli; ühe talvise seeliku disainimise idee on veel toores, vaja lõpuni mõelda; oma õpikutele-töövihikutele uus paber ümber, ja kui nüüd eriti kiuslik olla, siis: tööplaanid oleks vaja üle vaadata... (Selle peale võiks öelda. "Sõida õige seenele!")

Ehhe! Tore plaan sai! Kui sellest 50% täidetud saaks, oleks juba hästi.... no OK, 25%. Aga see pole ka veel kindel :)

Selle tööplaani kirjutamise ajal tuli meelde, kuidas kunagi vabariigi algusaastatel sai selle talupidamisega hakatust tehtud + maja ümberehitus +õudukast maa-alast aia tegemine... Siis üks Arne sugulane ütles, et ma pidavat üks jube taluperenaine olema. Et minu juurde ei tuleks ükski sulane töökaupa tegema, kuna peale selle, et enda tööga ära tapan, tapan ära ka kõik sulased.
Nu jah, kas siis ühes talus tuleks loodripolku leival-seebil pidada? Õnneks on see aeg juba kauge ajalugu.

Kommentaare ei ole: