Olen tänase päevaga väga rahul.
Kuna kutsikas arvab, et kogu meie elu peab tiirlema tema ümber, siis oligi äratus juba enne viit. Kui juba tükk aega on koera õues pissitatud, no siis on juba imelik ka uuesti põõnama keerata. Mis sa nii varasel hommikutunnil ikka muud oskad teha kui jälle arvutisse. Aga olen tänaste arvutitöödega väga rahul.
Täna nägin jälle, kuidas Potsu kella tunneb ja teab, et oleks juba tagumine aeg autoga sõitma minna. Arne pidi aga ühe hilineja pärast kauemaks tööle jääma. Nii sõitsimegi Tartu maantee äärde paar tundi tavalisest hiljem. Koer jälle rahul ja päev võis oma tavalist rada mööda edasi minna.
Kui vihma vahele vähe pikem vahe juhtus tulema, kasutasin seda aega tikrite korjamiseks. Need on ka suure vihmaga suuremalt jaolt juba lõhki läinud. Ja karpide külmutusse toppimisega olin tõsiselt hädas!
Natuke sai ka õmmeldud. Näitasin poistele, kuidas õmblusmasinas niit rulli pealt nõela külge saab. Selle peale leiti, et õmblusmasin on tüüpiline naiste masin. Et see olevat kohe spetsiaalselt disainitud naiste loogika põhimõtete järgi: milleks teha lihtsat asja lihtsalt ja loogiliselt, kui seda annab võimalikult keeruliseks, ebaloogiliseks ja jaburaks ajada. Vot siis!
Roogojal oli ka väga tore. Sain nüüd lõpuks ka sugulussidemetele pihta: Arne vana -vanaisa Hans ja Uno vana -vanaisa Jaan olid vennad.
Karla küla vahel sõites oleksin tahtnud igas väravas peatuda ja pilti teha. Talude sissesõidud on ilusad ja taludel on nimesildid olemas. Küla infostendi juures on üks kuivanud puu püsti susatud nii, et juured on taeva poole. Nüüd on sinna selle juurepusa peale lisandunud ka toonekure kuju. Huvitav, kas päris - toonekured vale -toonekurele tuupi ei tee?
Sirjega arutasime seda 6KK värki. Karta on, et me langeme nüüd välja. Eestvedamine oli koolijuhtide tasandil ja Tiiul on vähemasti alguses olulisem sadat muud tööd teha, kui selle projektiga jantida. Kahju, kui välja langeme!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar