Kes meil praegu aias õitsevad

Kuuripeenra tagaservas säravad kogu oma aus ja hiilguses need sügisekuulutajad. Kuidas nende nimi nüüd oligi? Käoking? No kellegi papud igal juhul...

Piltide tegemisega on see paha lugu, et varahommikul, kui meeles on, siis jäävad pildid liiga tumedad, kuna päikese ees on hiiglasuured vahtrad. Hilisõhtul, kui piltide tegemiseks jälle aega on, siis sama lugu - pimedavõitu. Seepärast siis sellised leekivas päikeses tehtud pildid seekord.

Pikk ja kitsas peenar, kus nüüd hakkavad põhiefekti pakkuma astrid.

See on üks kõrge aster, mille õie avanemine on väga aeganõudev tegevus. Nüüd lõpuks leidsin ühe õie, mis enam-vähem avanenud on. meenutab veidi varasuvise püreetrumi õit.

Täna leidsin ühe püsiku külje alt sellise astri.

Lõpuks midagi päris uut ka. Hei, aiablogijad! Kes ütleks, mis on selle püsiku nimi?
Noh ja siis muidugi meie dominant praegusel ajahetkel - päevakübar. Siis saialilled ja lillherned. Ongi vist suurelt jaolt kõik.

Täna vaatasin üsna sõjakalt seda siseõue poole jäävat kuuri külge. No ikka selles mõttes, et mis oleks, kui.... , aga.... seal on mullakiht peaaegu olematu. See tähendab, et peenart tuleb üksjagu tõsta. Hetkel ei oska küll välja mõelda, kus see kiviraun võiks olla, millest graniitkive kohale vedida... Ilmselt lükkub see projekt teadmata kaugusele tulevikku.